5. Menetlusosaliste ärakuulamine
Ärakuulamine on haldusmenetluse käigus toimuv õiguskaitse toiming. Isik ei pea oma õiguste kaitseks ootama ära tema õigusi rikkuva haldusakti andmist või toimingu sooritamist, vaid saab juba haldusmenetluse käigus esitada vastuväiteid kavandatava haldusakti või toimingu suhtes. Selleks peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist või toimingu, mis võib kahjustada isiku õigusi, sooritamist andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja 2). Ärakuulamine peab toimuma reeglina pärast tõendite kogumist, kui haldusorgan on teinud põhimõttelise otsuse haldusakti või toimingu suhtes. Menetlusosalisel peab ärakuulamise raames olema võimalus esitada vastuväiteid. Vastuväited võivad olla kolme liiki:
- vastuväited faktiliste asjaolude kohta. Selliste vastuväidete korral leiab isik, et tegelikud asjaolud olid teistsugused, kui need on haldusmenetluse käigus tuvastatud. Isik võib seada kahtluse alla haldusmenetluse käigus kogutud tõendi usaldusväärsuse ja lubatavuse või tõenditele antud hinnangu. Samuti võib isik tuua välja haldusmenetluse käigus kogumata jäänud tõendid või esitada täiendavalt omalt poolt uusi tõendeid. Selleks peab menetlusosalisel olema juurdepääs haldusmenetluse käigus kogutud tõenditele;
- vastuväited õiguslike asjaolude kohta. Selliste vastuväidete korral leiab isik, et kehtiv õigus on teistsugune, kui haldusorgan on sellest aru saanud. Isik võib seada kahtluse alla rakendatud seaduse, määruse või üldkorralduse kehtivuse või haldusorgani tõlgenduse. Samuti võib isik leida, et haldusorgan on jätnud rakendamata õigusakti, mida oleks tema hinnangul tulnud rakendada, rakendanud õigusakti, mida tema hinnangul sellel juhtumil ei oleks tulnud rakendada, või rakendanud õigusakti vale redaktsiooni (kehtetut või jõustumata redaktsiooni) või vales kohas kehtinud õigusakti (eelkõige kohaliku omavalitsuse õigusaktide puhul). Selleks peab isik ärakuulamise käigus teadma, millistel õiguslikel alustel kavatseb haldusorgan haldusakti anda;
- vastuväited rakendamise ja kaalutlusõiguse teostamise kohta. Selliste vastuväidete korral leiab isik, et haldusorgan on kas valesti seostanud tuvastatud asjaolud ja õigusnormi, valesti ületanud õiguslünga, valesti lahendanud õigusnormide vastuolu või valesti rakendanud määratlemata õigusmõistet. Ka siis, kui isikul ei ole vastuväiteid õiguse tõlgendamise või rakendamise suhtes, võib ta siiski esitada vastuväiteid tagajärje kohaldamise suhtes, kui haldusorganile on antud kaalutlusõigus. Seega peaksid ärakuulamise ajal olema menetlusosalisele teada ka haldusorgani seisukohad õiguse rakendamise ja kaalutusõiguse teostamise kohta.
Ärakuulamine on oluline menetlustoiming. Ärakuulamise olulisus sõltub sellest, kas kavandatav haldusakt või toiming piirab isiku õigusi ja vabadusi või milliseid sisulisi vastuväiteid oleks menetlusosalisel üldse võimalik kavandatava haldusakti vastu esitada. HMS § 40 lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui:
- viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Tegemist on peamisel juhtudega, kus tuleb anda edasilükkamatu korraldus või tegutseda vahetu ohu tõrjumiseks. Enamuspäästetööde käigus antavaid haldusakte ja sooritatavaid toiminguid on seotud vahetu ohu tõrjumisega ning menetlusosaliste ärakuulamine ei ole sellest tulenevalt kohustuslik. Samuti võib jätta menetlusosalise ärakuulamata juhul, kui tuleohutusjärelevalve raames on vaja teha ettekirjutus vahetu ohu kõrvaldamiseks;
- menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Sellel alusel võib jätta menetlusosalised ärakuulamata, kui haldusakti andmine või toimingu sooritamine otsustatakse ainult isiku enda esitatud andmete alusel ja päästeasutus ei ole ise tõendeid kogunud. See ei tähenda, et isiku taotlus tuleks rahuldada – haldusorgan võib jätta taotluse rahuldamata ja keelduda haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest;
- asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Menetlusosalise võib jätta ärakuulamata, kuid kavandatav haldusakt või toiming ei saa rikkuda tema õigusi, menetlusosalise suhtes antakse soodustav haldusakt või sooritatakse soodustav toiming;
- arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Sellel alusel võib menetlusosalise jätta ärakuulamata siis, kui antav haldusakt (nt jälitustegevuse luba) peab jääma isikule teadmata. Päästealal sellist haldusakti või toimingut, mida päästeasutus teeks menetlusosalise eest salaja, ei ole. Analoogia alusel võib sätet kasutada siis, kui on vaja etteteatamata sooritada menetlustoiming (nt paikvaatlus korteris) tegeliku olukorra väljaselgitamiseks;
- menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik;
- haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Selle erandi kohaselt ei ole vajalik menetlusosaliste ärakuulamine siis, kui neid ei ole võimalik konkreetselt kindlaks määrata (üldkorraldus) või kõigi menetlusosaliste ärakuulamine oleks ülemäära koormav (nt korterelamu kõigi elanike, kõigi kooli õpilaste, õpetajata ja lastevanemate vms). Sellel juhtumil peab päästeasutus hindama, kelle ärakuulamine on sisuliselt õige otsuse tegemiseks siiski oluline, st üldse mitte kellegi ärakuulamine oleks õigusvastane.
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License
|