PÕHIMÕISTED

haldusmenetlus. Haldusmenetlus on haldusorgani õigusaktidega kindlaksmääratud toimingute kogum, mille eesmärk on õiguspärase ja usaldusväärse lahendi (haldusakt, toiming, üldkorraldus ja haldusleping, samuti määrus) tegemiseni.

haldusorgan. Haldusorgan on asutus, isik või kogu, keda on seadusega või seaduse alusel volitatud täitma haldusülesandeid ja teostama avalikku võimu. Haldusmenetluses on haldusorgan menetleja, kelle ülesandeks on haldusmenetluse korraldamine ja läbiviimine. Haldusorgani siseselt määratakse ülesannete jaotus, kui haldusorganiks ei ole üksikisik või kogu.

menetlustoiming. Menetlustoiming on menetluse käigus tehtav otsustus või sooritatav toiming, mille eesmärk on õiguspärase ja usaldusväärse lahendini jõudmine. Menetlustoimingud on uurimistoimingud (menetlusosalise seletuse võtmine, tunnistaja ülekuulamine, eksperdi arvamuse küsimine, paikvaatlus, dokumentaalse tõendi vaatlus, asitõendi vaatlus jt), ärakuulamine ja dokumendi teatavakstegemine, aga ka menetluse selgitamine, dokumentidega tutvumise võimaldamine või menetlusosaliste teavitamine menetluse alustamisest. Menetlustoiminguid võib reeglina vaidlustada koos sisulise lahendiga, v.a kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sisulisest lahendist sõltumata.

uurimistoiming. Uurimistoimingud on menetlustoimingud, mille eesmärk on koguda tõendeid ja selgitada välja menetletavas asjas otsustamisel tähtsust omavad asjaolud. Uurimistoimingud on menetlusosalise seletuse võtmine, tunnistaja ülekuulamine, eksperdi arvamuse küsimine, paikvaatlus, dokumentaalse tõendi vaatlus, asitõendi vaatlus jt.

ärakuulamine. Ärakuulamine on menetlustoiming, mille kaudu võimaldatakse menetlusosalistel kaitsta oma õigusi ja vältida õigusvastase haldusakti andmist või toimingu sooritamist juba haldusmenetluse käigus. Ärakuulamine tagab ka menetlusosalise subjektiivse usalduse lahendi suhtes ning tunde, et lahendit ei ole tehtud temast mööda minnes. Ärakuulamise kohustuse rikkumine võib kätkeda endas menetlusosalise inimväärikuse rikkumist.

teatavakstegemine. Teatavakstegemine on menetlustoiming, millega tehakse menetlusosalisele teatavaks kutse, teade, haldusakt, otsustus toimingu sooritamise kohta või muu haldusdokument. Kõige olulisemad dokumendid (s.o haldusaktid, millega piiratakse isiku õigusi või jäetakse tema taotlus rahuldamata) tuleb isikule kätte toimetada. Kättetoimetamine on teatavakstegemine seaduses kindlaksmääratud viisil (nt vahetult allkirja vastu, posti teel tähitult väljastusteatega või ajalehes avaldamise teel) ning millega loetakse haldusakt või muu haldusdokument isikule teatavaks tehtuks.

uurimisprintsiip. Uurimisprintsiip tähendab haldusorgani kohustust iseseisvalt välja selgitada kõik juhtumi sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud ja koguda nende kohta tõendid (vt HMS § 6). Uurimisprintsiibi kohaselt vastutab haldusmenetluse sisulise õiguspärasuse eest haldusorgan, kes asja menetleb. Haldusorgan ei või õigustada sisuliselt valet haldusakti sellega, et ta menetluse läbiviimise ajal ei teadnud asjaolu, mis omab otsustamisel tähtsust. Haldusorgani kohustus on kõik tähtsust omavad asjaolud välja selgitada (v.a kui see on piiratud kaasaaitamiskohustusega).

kaasaaitamiskohustus. Kaasaaitamiskohustus on menetlusosalise kohustus teha haldusorganile ilma küsimatagi teatavaks kõik temale teada olevad juhtumi sisulisel lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud ja esitada tema valduses olevad tõendid (HMS § 38 lg 3). Kaasaaitamiskohustust rikkunud menetlusosalise suhtes võib haldusorgan jätta soodustava haldusakti välja andmata või tema taotluse läbivaatamata. Kui kaasaaitamiskohustust rikutakse riikliku järelevalve raames toimuva haldusmenetluse käigus, siis võib see tuua kaasa vastutuse KarS § 279 alusel.