2.5. Tunnistaja ütlused
Tunnistaja on füüsiline isik (inimene), kes võib anda ütlusi haldusasja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Tunnistajalt saab võtta ütlusi ainult nende asjaolude kohta, mida ta on vahetult kogenud (näinud, kuulnud vms). Kui tunnistaja on teadlik mingist asjaolust teise isiku vahendusel, siis saab ta anda ütlusi ainult selle kohta, et talle on midagi kellegi poolt räägitud. Tunnistaja ütlused on faktiväited, st tunnistaja kirjeldab nähtut, kuuldut või muul viisil kogetut. Tunnistaja ütlusteks ei ole tunnistaja arvamus, hinnang, tunne vms avaldus, isegi kui see on juhtunuga seotud.
Haldusmenetluses kaasab haldusorgan tunnistaja tema nõusolekul, kui eriseaduse ei ole sätestatud tunnistuse andmise kohustust (HMS § 39 lg 1). PäästeS ei sätesta tunnistuse andmise kohustus ning seega ei ole tunnistaja reeglina kohustatud ütlusi andma (v.a kui ta sellega takistab riikliku järelevalve teostamist KarS § 279 tähenduses). Haldusorganil on keelatud kaasata tunnistajana isikud, keda TsMS § 256 kohaselt ei või tsiviilkohtumenetluses üle kuulata (usuühenduse vaimulikku ega tema abipersonali, esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal- või väärteoasjas ning notarit, arsti, farmatseuti või tervishoiuteenuse muud osutajat või muud isikut, kellele on tema ameti või kutse- või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik). Tunnistaja kuulatakse üle ja tema ütlused protokollitaks (sh võimaldatakse ütluste kirjutamist omakäeliselt ning tunnistaja peab protokollile alla kirjutama).
Haldusmenetluses teadvalt valeütluste andmine ei ole reeglina karistatav. Kui haldusmenetlust viiakse läbi riikliku järelevalve raames, võib valeütluse andmine kvalifitseeruda riikliku järelevalve takistamisena KarS § 279 tähenduses (kohtuväliseks menetlejaks on ka päästeasutused). Samuti võib valetunnistuse andmine olla suunatud valeandmete esitamisele kaasaaitamisele KarS § 280 tähenduses (uurimisasutuseks on politsei). Sellistele rikkumistele loomulikult saab ja peab reageerima ka haldusmenetlust läbiviiv ametnik.
Tunnistajal on õigus oma ülesannete täitmise eest saada hüvitist (tunnistajatasu kohta vaata TsMS § 152). Tunnistajale makstakse hüvitist ja väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale tunnistajale makstakse sõidu-, korteri- ja päevaraha Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määrusega nr 362 "Tunnistajale või eksperdile raha väljamaksmise kord ja väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunnistajale makstava sõidu-, korteri- ja päevaraha suurus" ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" tingimustel ja korras. Tunnistaja kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel tunnistaja kaasati (HMS § 39 lg 6).
|