2.1. Menetlusosalise seletus
Menetlusosalise seletus on menetlusosalise (v.a kooskõlastav haldusorgan) poolt antud arvamus, hinnang või asjaolude kirjeldus, mis kajastab menetlusosalise nägemust asjaoludest, seisukohta juhtumi lahendamise kohta ning õiguspäraseid huve. Kuna menetlusosaline on reeglina asjast huvitatud, siis ei ole menetlusosalise seletus asjaolude tõendamisel olulise tähtsusega tõend. Samas on menetlusosalise seletus asendamatu tõend tema õiguspäraste huvide väljaselgitamiseks. Samuti võimaldab menetlusosaliselt seletuse küsimine kaasata olulised menetlusosalised aktiivselt haldusmenetlusse juba selle algfaasis. Menetlusosalise ülestunnistus või mingi asjaolu omaksvõtt võib olla ka olulise tõendusliku tähendusega või anda tulevikus alust kahju hüvitisest vms õiguskaitsevahendist keeldumiseks.
Menetlusosalise seletus antakse menetlusosalise poolt kirjalikult või suuliselt. Kirjaliku seletuse võib menetlusosaline anda ka kirja teel. Suulise seletuse annab menetlusosaline haldusorganile vahetult või telefoni teel, kui haldusorgan peab telefoni teel seletuse andmist usaldusväärseks. Suuliselt antud seletuse protokollib haldusorgan HMS § 18 kohaselt.
Märkus: Praktikas nimetatakse menetlusosalise poolt kirjalikult antud seletust ka "seletuskirjaks". Kehtivas õiguses nimetatakse seletuskirjaks õigustloova akti eelnõule lisatavat selgitavat dokumenti, mille eesmärk on põhjendada õigusakti vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade õigusakti vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest (Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrusega nr 279 "Õigustloovate aktide normitehnika eeskiri" § 27 lg 1). Eksitava nimetuse kasutamine ei muuda menetlusosalise seletust õigusvastaseks ega ole käsitletav menetlusveana.
|