1.4. Tähtaja kontroll ja ennistamine
Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on ajahetk, millal tähtpäev lõppeb. Taotluse esitamise tähtaeg kehtestatakse seadusega või selle alusel (HMS § 14 lg 5). Menetlusõiguse põhimõtete kohaselt ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb tähtaegselt tegemata (sh taotlus tähtaegselt esitamata) ning tähtaega ei ennistata või pikendata (vt TsMS § 66). Haldusmenetluses tähendab see, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6). Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat ning haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama (VTMS § 14 lg 7).
Taotluse esitamise tähtaega arvutatakse menetlustähtaja arvutamise reeglite (HMS § 33; TsMS § 62—68 ning TsÜS § 134—137) kohaselt. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (TsÜS § 135 lg 1; HMS § 33 lg 2). Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates (HMS § 35 lg 4). Kui haldusorganile esitatav taotlus on võõrkeelne ning haldusorgan nõuab tõlke esitamist, algab menetlustähtaeg taotluse tõlke haldusorganisse saabumise päevale järgneval päeval (HMS § 33 lg 4). Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel (TsÜS § 135 lg 2; HMS § 33 lg 2). Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval (HMS § 33 lg 3).
Taotluse esitamise või muu menetlustähtaja järgimist või mööda laskmist hindab haldusorgan. Haldusorgani ülesanne on teavitada isikut menetlustähtaja möödalaskmisest, selgitada talle menetlustähtaja ennistamise võimalusi ja korda ning anda tähtaeg menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamiseks või menetlustähtaja möödalaskmise asjaolude selgitamiseks.
Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada (HMS § 34 lg 1). Haldusorganil ei ole kohustust menetlustähtaega ennistada, kuid on kohustus seda õiguspäraselt kaaluda. Oluline on see, et haldusorgan ei pea jääma ootama menetlusosaliselt tähtaja ennistamise taotlust, vaid ta võib ka omal algatusel menetlustähtaja möödalaskmise asjaolud välja selgitada ja menetlustähtaja ennistada. Ka sellise võimaluse kaalumata jätmine võib olla oluline menetlusviga HMS § 58 tähenduses.
Menetlusosaline on reeglina kohustatud esitama menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotluse kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. (HMS § 34 lg 2) Kui haldusorgan on ise rikkunud selgitamiskohustust või andnud menetlusosalisele puudulikku infot, siis võib olla ka pikem viivitus õigustatud – seega peab haldusorgan ka hiljem sooritatud menetlustoimingu või esitatud tähtaja ennistamise taotluse kontrollimisel asjaolusid hindama ja tähtaja ennistamist kaaluma. HMS § 34 lg 3 on õiguskindluse kaitseks sätestatud, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik (HMS § 34 lg 4).
|