1.2. Pädevuse kontroll ja edastamine
Pädevus on õigusaktidega kindlaksmääratud volitus teostada avalikku võimu. Enne taotluse sisulist läbivaatamist kontrollib haldusorgan, kas taotlus kuulub tema pädevusse. Pädevuse kontrollimisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu sisulisele, territoriaalsele ja astmelisele pädevusele, sest selle vastu eksimine toob kaasa haldusakti tühisuse HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses, kuid ka sisepädevuse rikkumine võib olla oluliseks menetlusveaks HMS § 58 tähenduses.
- sisuline pädevus. Sisulise pädevusega on määratud kindlaks, millise haldusorgani pädevusse millise küsimuste ringi või ülesande lahendamine kuulub. Nii on PäästeS § 26 lg 1 p 1—3 kohaselt tuleohutusjärelevalve üldiselt küll riigi- ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuste ülesanne, kuid PäästeS § 26 lg 1 p 4—9 sätestatud nõuete üle teostavad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuamet, Veeteede Amet, keskkonnajärelevalve asutused ja Kaitseministeeriumi, mitte päästeasutused;
- territoriaalne pädevus. Territoriaalse pädevusega on määratud kindlaks, kes millisel alal on pädev avalikku võimu teostama. Nii on igal päästekeskusel oma tegevuspiirkond, millest väljaspool ta ei ole volitatud avalikku võimu teostama.
- astmeline pädevus. Astmelise pädevusega on määratud kindlaks, milline organ on pädev asja menetlema millises menetluse astmes on pädev haldusasja lahendama. Nii on tuleohutusjärelevalvet pädevad teostama ja ettekirjutust tegema päästekeskused, kuid päästekeskuse antud haldusakti peale esitatud vaiet (isiku jaoks negatiivselt) lahendama pädev üksnes Päästeamet.
- sisemine pädevus. Sisemise pädevusega määratakse kindlaks ülesannete jaotus haldusorgani siseselt. Sisemise pädevusega on tegemist siis, kui õigusaktiga antakse pädevus asutusele tervikuna – sellisel juhul tegutseb iga ametnik asutuse nimel ja asutusele antud volituste alusel. Kui õigusaktiga on volitused antud konkreetsele ametnikule (nt tuleohutusjärelevalve ametnik PäästeS § 28; ehitusjärelevalve ametnik EhS § 60 jt), siis on pädevaks haldusorganiks konkreetne ametnik ning tegemist on sisulise pädevuse küsimusega.
Kui taotluse lahendamine kuulub sisulise, territoriaalse või astmelise pädevuse järgi teise haldusorgani pädevusse, siis ei või haldusorgan ise taotlust menetleda. Kui sama haldusmenetluse asi on mitme haldusorgani pädevuses, viib HMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt taotluse esitamisega algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kellele on esimesena esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks. Sellisel juhul peab haldusorgan enne menetluse alustamist kontrollima, kas teistele pädevatele haldusorganitele on esitatud ajaliselt varem taotlus haldusmenetluse läbiviimiseks samas asjas. Isikuga või tema vallasvaraga seotud haldusmenetluse viib HMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas on või viimati oli isiku elu- või asukoht. Seega peab haldusorgan eelnevalt kontrollima, kus on isiku elukoht või vallasvara asukoht (sh tutvuda registritega ja vajadusel küsitleda isikut tema tegeliku elukohta või vara tegeliku asukoha kohta).
Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Taotluse edastamisel pädevale haldusorganile hakkab asja lahendamise tähtaeg kulgema taotluse pädevasse haldusorganisse saabumise hetkest. (HMS § 15 lg 4) Kui taotluse lahendamine kuulub haldusorgani pädevusse, kontrollib ta taotluse vastavust vorminõuetele ja tähtaegsust.
|