Fur¨ettlaua menüü
Sõna fur¨ett tuleneb prantsusekeelsest sõnast fourchette (eesti keelde tõlgituna - kahvel). Fur¨ettlaual pakutakse seega roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Seda arvestades tuleb koostada ka menüü. Menüüsse võib lülitada rikkalikus valikus külmi suupisteid. Sobivad on:
- liha- ja kalasuupisted väikeste tükikestena, rullikestena või tiku otsas
- kalamari, pasteedid ja muud täidised muretaignakorvikestes või volovanides
- erinevad salatid korvikestes
- tikusuupisted köögiviljadest, puuviljadest, seentest, juustust, mereandidest
- suupistevõileivad ehk kanapeed
- tuuletaskud erinevate täidistega
- väikesed küpsised erinevate katetega jne
Menüüsse võib võtta ka sooje suupisteid. Traditsioonilisteks soojadeks suupisteteks võib lugeda:
- suupisteviinerid või väikesed vorstikesed
- väikesed liharullid
- hakklihapallid
- taignas fritüüritud kala ja mereannid, köögiviljad, seened ja puuviljad
- väikesed lehttaigna- või pärmivõitaignaküpsetised erinevate täidistega
Kasutada võib aga mistahes sooje suupisteid, mis tuleb valmistada ja serveerida vastavates portsjonnõudes.
Menüüsse võib võtta kuumad joogid: kohv, tee, kakao jt.
Sellisel juhul pakutakse nende juurde minikoogikesi, küpsiseid, kompvekke, pähkleid või mandleid. Pakutavaid kondiitritooteid peab saama süüa näppude vahelt.
Väga sobilikud fur¨ettlaua menüüs on puuviljad. Nende serveerimisel tuleb teha valik, sest kaugeltki mitte kõiki puuvilju ei saa süüa näppude vahelt.
Menüüsse võetakse ka vesi, karastavad joogid, vajadusel alkohoolsed joogid. Viimaste serveerimisel tuleb järgida sobivust pakutavate suupistetega ning õigeid serveerimistemperatuure.
|
