Kohalik Agenda 21
Agenda 21 on kohalikul tasandil elluviidav tegevusprogramm, mille eesmärgiks on säästev areng. Ka kohalik Agenda 21 on suunatud praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteedi parandamisele. Kohalik säästev areng eeldab integreeritud tegevust ümbritseva keskkonna kaitsmisel ja loodulike ressursside efektiivset kasutamist elutähtsate sotsiaalsete, majan-duslike ja kultuuriliste tegevuste puhul. Alates Rio de Janeiro konverentsist “Keskkond ja areng” 1992.a. on tuhanded omavalitsused üle kogu maailma viinud oma tegevuse vastavusse säästva arengu põhimõtetega. Omavalitsused ja linnad on välja töötanud vastavad kohalikud tegevus-kavad - Agenda 21-d.
Kohalikud Agenda 21-d keskenduvad kolmele peamisele säästva arengu aspektile:
-
keskkond;
-
sotsiaalne;
-
majanduslik.
Jätkusuutlikus arengus peavad omavalitsused väga oluliseks koostööd kõikide kohaliku kogu-konna huvirühmade vahel. Kogukond on mitmes lähestikku asuvas või ühes külas elavate, omavahel suhtlevate, ühistegevust planeerivate ja koos tegutsevate inimeste / perede ühendus. Avalikkuse osalus on olulisel kohal Kohalike Agendade koostamisel.
Kui initsiatiiv tuleb kohalike elanike poolt, kui Agendas rõhutatakse kogukonna heaolu ja traditsioone, keskkonna säästlikku kasutamist ning majanduse jätkusuutlikku toimimist, siis kannavad kogukonnad ka hoolt jätkusuutliku arengu eest.
Kogukonda arendamata ei ole võimalik säästlik areng ei täna ega ka tulevikus. Kogukonna soovid ja tegevus tuleb sättida sellisesse raamistikku, mis rahuldaks finantseerija nõudmisi ja vajadusi. Näiteks säästva arengu tegevuskavade koostamiseks ning printsiipide rakendamiseks kohalike omavalitsuste arengukavades on AGENDA 21 raames rahvusvaheliselt välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad:
-
majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine;
-
inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega);
- rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine;
- ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine keskkonna taluvuspiiridega arvestades;
- jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine.
Kohalik Agenda 21 tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga.
Kohalike Agendade loomine ja elluviimine eeldab inimeste teadlikkuse tõstmist läbi koolituste. Sel eesmärgil on Eestis korraldatud vastavaid koolitusi. Harju maakonnas on koostatud kõikides omavalitsustes „Kohalik Agenda 21“.
Euroopa Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) eesmärgiks on: liikuda ühinenud ja demokraatliku Euroopa poole järgides kohaliku ja regionaalse otsustusvabaduse ja -pädevuse printsiipe. CEMR –s on 100000 kohalikku ja regionaalset omavalitsust. Jätkusuutliku arengu tasanditeks on Euroopa Liit, rahvusriik, regioon, omavalitsus, kodanik. Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on CEMR -i liikmed. CEMR-s töötab teiste töögruppide kõrval ka Kohalik agenda 21. Ka Eestis on Kohaliku Agenda 21 koordinaator.
Kohalike Omavalitsuste Rahvusvahelise Liidu (IULA – International Union of Local Authorities) Euroopa sektsioon (CEMR – Council of Municipalities and Regions of Europa) on välja andnud omavalitsuste arengukava koostamise metoodilise juhendi. Juhendi on tõlkinud ja avaldanud Eesti Linnade Liidu büroo. Johannesburgi tippkohtumise raames (30. augustil 2002) rohkem kui 700 osavõtjaga toimunud kohalike omavalitsuste esindajate istungil võeti vastu “Johannesburg Call” ja “Local Action 21” ehk Kohaliku Agenda 21 täideviimise raamtegevuskava aastateks 2002 - 2012.
Statistikaameti kodulehekülg: Jätkusuutlikumad on need omavalitsused, kes planeerivad oma tegevused pikema aja peale ning majanduskasvu ajal valmistuvad languseks ja majanduslanguse ajal loovad eeldusi tõusuks. Eesti kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkus oleneb:
- inimeste arvust;
- inimetse teadmistest ja oskustest;
- inimeste ja ettevõtete konkurentsivõimest;
- majanduslikust edust;
- omavalitsuse territooriumil asuvate loodusvarade säästlikust kasutamisest.
Põhjendus: eeltoodud tegevustest laekuvad maksud loovad kohaliku omavalitsuse tulubaasi aluse.
Omavalitsuse jätkusuutlikkuse aluseks on ka inimeste heaoluks vajalikud:
- turva- ja identiteeditunne,
- tunnustus ja kuuluvus sotsiaalsetesse võrgustikesse ning enda vajaduse tunnetamine;
- mitmekesised eneseteostusvõimalused (käsitöö, aktiivse puhkamise ja sportimise võimalused, jms.);
- puhas looduskeskkond.
Selle jaoks eelduste ja võimaluste loomine on omavalitsuse valikute küsimus. Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse aluseks olev pikaajaline jätkusuutliku arengu põhimõtteid järgiv arengukava peab eelpooltoodut arvestama. Arengukava koostamisel lepitakse kõikide jätkususutliku arengu asjaosaliste vahel kokku valikute ja otsuste aluseks olevad põhimõtted ja tegevusprioriteedid. Nelja jätkusuutliku arengueesmärgi (saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust ning tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal) poole liikumist mõõdetakse 60. näitajaga.
Kohalikke omavalitsusi oli 2009. aasta lõpu seisuga üle 200. Näitajate üldarvestuses on esimesed Ruhnu ja Harku vald. Keskmiselt edukamad on Tallinna lähivallad Viimsi, Kiili, Rae ning Saue linn ja vald. Nimekirja lõpus on Sillamäe ja Narva. Heaolu kasvu näitajate arvestuses, on parim Viimsi vald, järgnevad ülejäänud kuus Tallinna lähiümbruse valda. Kaheksandal kohal on esimene kaugem koht — Ülenurme vald. Nimekirja lõpus on valdavalt Ida-Virumaa oma-valitsused.
Sotsiaalse sidususe valdkonnas on esikümnes Kesk-Eesti (Koigi, Paide, Ambla ja Väätsa), aga ka Saaremaa vallad (Pihtla, Pöide ja Kuressaare). Samas Saue vald, kes on edukas majandusliku heaolu näitajate poolest, on sotsiaalse sidususe näitajate arvestuses alles sajandal kohal.
Näitajate üldjärjestuses esimesel kohal olev vald — Viimsi vald — on sotsiaalse sidususe näitajate poolest keskmiste seas (esimese saja lõpus). See näitab, et majanduslik edu võib olla tihti saavutatud inimeste tervise arvelt ning turvatunde ja sotsiaalse sidususe vähenemise hinnaga. Ida-Virumaa omavalitsused on viimaste hulgas ka sotsiaalse sidususe poolest.
Kultuuriruumi elujõulisuse näitajate poolest on esimene Ruhnu, kellele järgnevad Tallinn, Tartu ja Tallinna lähiümbruse vallad, samuti Surju ja Koigi.
Majanduslikult edukad on Viimsi ja Saue vald. Nimekirja lõpus on Piirissaare ja Peipsiäärsed vallad.
| 
