Kinnipeetava pikaajaline kokkusaamine
Sisukaart
Prindi
Viimane uuendus:
April 13. 2012 11:38:24
AVALEHT > PÕHISISU > 2. Pikaajalise kokkusaamise korraldamine

2. Pikaajalise kokkusaamise korraldamine

2.1. Loa andmine ja kokkusaamise võimaldamine


Kinnipeetava taotlus pikaajalise kokkusaamisele lubamiseks on taotlus vangla poolt toimingu sooritamiseks. Taotletavaks toiminguks on see, et vangla on reaalselt võimaldanud kinnipeetaval ja kokkusaajal kokku saada. Pikaajalisele kokkusaamisele lubamise menetlus koosneb kahest etapist.

  • Esimeses etapis lahendab vangla direktor küsimuse, kas kokkusaamist taotlevat kinnipeetavat võib taotletaval ajal üldse lubada isikuga, kellega kokkusaamist taotletakse, kokkusaamisele. Selles etapis otsustab vangla õiguslikult siduvalt, kas kinnipeetavale on üldse võimalik kokkusaamist lubada (nt kas kinnipeetaval on olnud kuue kuu jooksul pikaajaline kokkusaamine (VSKE § 451 lg 1) või kinnipeetavale on juba taotluse esitamise ajal karistusena keelatud pikaajaline kokkusaamine (VangS § 63 lg 1 p 2). Samuti hindab vangla selles etapis ja teeb õiguslikult siduvalt kindlaks, kas kokkusaajat võib lubada kokkusaamisele. Seega on vangla direktori käskkiri eelhaldusaktiks kokkusaamise toimingu sooritamisele, mitte haldusmenetlust lõpetavaks haldusaktiks (HMS § 43 lg 1 p 1 või lg 2 tähenduses). HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Eelkõige tähendab see, et vangla peab loa andmise ajaks olema hinnanud ja õiguslikult siduvalt tuvastanud, et kokkusaaja kuulub VangS § 25 lg 1 nimetatud isikute hulka ning pole VSKE § 451 lg 1 nimetatud alust kahelda kokkusaaja maines ning kokkusaamine ei kujuta ohtu kokkusaaja või kinnipeetava tervisele või vangla julgeolekule (kui hiljem tekib vanglal kahtlus kokkusaaja maine, tervise või ohu vangla julgeolekule osas, võib kokkusaamise luba muuta üksnes HMS § 64—70 haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimustel ja korras). Sealjuures on kaitstav nii kinnipeetava kui ka kokkusaaja usaldus haldusakti kehtimajäämise suhtes. Samuti määratakse selles etapis õiguslikult siduvalt kindlaks kokkusaamise täpne aeg.

Näide: Vladimir Bazarov on Vene Föderatsiooni kodanik, kes saabus Eestisse väidetavalt 1991. aastal. Tema vanemad, samuti Vene Föderatsiooni kodanikud, elavad Venemaal. 06.10.1995 kuni 05.10.1997 kohaldati Vladimir Bazarov-i suhtes Eestisse sissesõidukeeldu viisare¸iimi rikkumise eest. Elamisluba ei ole Vladimir Bazarov omanud. Tallinna Linnakohtu 12.12.2001 otsusega mõisteti Vladimir Bazarov süüdi KrK § 2102 lg 2 p 4 ja § 207 lg 1 järgi selles, et ta omandas, hoidis ja vedas edasiandmise eesmärgil suures koguses heroiini ning omandas ja hoidis tulirelva laskekõlbulikku laskemoona. Talle määrati karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastutust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist narkootilises joobes ning vastutust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Vladimir Bazarov kannab karistust Mummu Vanglas alates 11.07.2001. Karistusaeg lõpeb 11.07.2006. Vladimir Bazarov abiellus 17.04.2003 Jana Meelak'uga, kes on samuti karistatud kriminaalkorras narkootikumide omamise eest väikeses koguses nende edasiandmise eesmärgiga. Eestis elab Vladimir Bazarov-i 2001. a sündinud tütar, kes on Eesti Vabariigi kodanik. 22.04.2005 esitab Vladimir Bazarov pikaajalise kokkusaamise taotluse, milles soovib saada kokku oma abikaasa Jana Meelak'uga, kes võtab kaasa Vladimir Bazarov 2001.a sündinud tütre Tatjana Bazarov'i. Vladimir Bazarov'il ei ole viimase poole aasta jooksul olnud pikaajalist kokkusaamist, kuid ta on 5 korral viibinud lühiajalisel kokkusaamisel oma abikaasa ja tütrega. Vangla direktor leiab, et on alust kahelda kokkusaaja heas maines ning Vladimir Bazarov võib mõjuda ohtlikult lapse arengule. Kas vangla direktor saab õiguspäraselt nendel kaalutlustel keelduda pikaajalise kokkusaamise lubamisest ning kas keelduda saab ainult abikaasa või ainult tütre osas? Kas omab tähtsust see, et Vladimir Bazarov ei ole Eesti kodanik? Tegelikult tuleks vastata kõigile nendele küsimustele eitavalt – kuna tegemist on pereliikmetega, siis sarnaselt lühiajalisele kokkusaamisele lubamisega ei tohiks reeglina kahtlus maine osas olla aluseks kokkusaamisele mitte lubamiseks, vaid vangla peab kokkusaaja eriti põhjalikult ja tähelepanelikult läbi otsima. Muud põhjendused on asjakohatud.

  • Teises etapis enam kokkusaamise lubatavust reeglina ei kontrollita, vaid toimub kinnipeetava ja kokkusaaja läbiotsimine, keelatud esemete hoiule võtmine, kokkusaaja joobe tuvastamine jms. Kui kokkusaaja on joobes, keeldub andmast ära kokkusaamisel keelatud esemeid või rikub avalikku korda siis kokkusaajat kokkusaamise ruumi ei lubata ja ta saadetakse vangla territooriumilt ära. Samuti ei võimaldata kinnipeetaval ja kokkusaajal kokkusaamist, kui kinnipeetav keeldub läbiotsimisest - sellisel juhul ei ole vangla ametnikul alust kohustada kinnipeetavat läbiotsimisele alluma või sundida teda selleks, vaid õiguslikuks järelmiks on kokkusaamise ärajäämine. Kui selles etapis peaks tekkima vanglal kahtlus kokkusaaja maine või tervise või muude asjaolude suhtes, siis tuleb algatada kokkusaamise loa käskkirja muutmise haldusmenetlus ning loa muutmise peab otsustama vangla direktor või tema poolt määratud isik – muud vanglaametnikud ei saa loaga tuvastatud alustel iseseisvalt kokkusaamist mitte võimaldada.

Näide: Kinnipeetav Sulev Kand esitab 25.05.2007 taotluse pikaajalise kokkusaamise loa saamiseks oma abikaasa Triin Topsik'iga. Mummu Vangla direktor vormistab loa oma 29.05.2007 resolutsiooniga taotlusel. Mummu Vangla direktor kinnitab 30.05.2007 resolutsiooniga juuni 2008 pikaajaliste kokkusaamiste graafiku, milles on märgitud Sulev Kand'i ja Triin Topsik'i kokkusaamine pikaajaliste kokkusaamiste ruumis nr 4 ajavahemikul 27.—29.06.2007. Kokkusaamise lubamisest ja selle ajast teatatakse kinnipeetavale suuliselt ja kokkusaajale kirjalikult. 27.06.2007 saabub Triin Topsik kokkusaamisele Mummu Vanglasse, kuid keeldub läbiotsimisel ära andmast oma kullast ketti ja risti, väitega, et ta vajab neid oma usuliste vajaduste rahuldamiseks. Läbiotsimist läbiviinud vanglaametnikud otsustavad, et Triin Topsik'i ei või lubada pikaajalisele kokkusaamisele. Samuti tekib vanglaametnikel kokkusaamise käigus kahtlus, et Triin Topsik'i võib olla varem karistatud, kuid seda nad kontrollima ei hakka. Kas Triin Topsik'i pikaajalisest kokkusaamisele lubamisest keeldumine on õiguspärane?

Kokkusaamise otsustamisele eelneb ka kokkusaamiste planeerimine. Küllaltki oluliselt mõjutavad kinnipeetavate õigust kokkusaamistele nii see, kui palju kokkusaamiste ruume on planeeritud, kui ka see, kui mitmel päeval ja mitme tunni jooksul kokkusaamisi võimaldatakse. Iseenesest ei ole ei ruumide planeerimine ega ka kokkusaamiste aegade määramine veel kinnipeetava kokkusaamise õiguse piiramine ega anna alust väita, et vangla rikub kinnipeetava õigust pikaajalisele kokkusaamisele. Samas kui ruume on ehitatud välja kinnipeetavate hulka arvestades vähe ning kokkusaamisi võimaldatakse ainult paaril päeval nädalas, ei saa vangla õiguspäraselt keelduda pikaajalisele kokkusaamisele lubamisest, põhjendades seda pikaajaliste kokkusaamiste ruumis vaba aja puudumisega. Sellest nähtub, et vangla enam ei korralda pikaajalisi kokkusaamisi, vaid on asunud neid piirama. Sellisel juhul on vangla kohustatud võimaldama pikaajalisi kokkusaamisi rohkematel päevadel pikema aja jooksul või ehitama välja täiendavad kokkusaamiste ruume.

Näide: Mummu Vangla direktori 11.11.2007 käskkirja nr 1-2/12 "Kodukord" p 4.5.2 kohaselt võimaldati pikaajalisi kokkusaamisi ainult reedel kell 17:00-st kuni pühapäeval 12:00-ni. Samuti oli üks viiest pikaajaliste kokkusaamiste boksidest halva sanitaar-hügieenilise seisukorra tõttu järelevalveorgani ettekirjutuse alusel suletud. Kinnipeetavate taotlused jäeti sageli rahuldamata põhjusel, et kokkusaamiste ruumis ei olnud vabu kohti. Kinnipeetavad olid korduvalt pöördunud ka märgukirjadega vangla direktori ja Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga, et pikaajalisi kokkusaamis võimaldataks kogu nädala jooksul ja suletud kokkusaamisruumid remonditaks, kuid vangla direktor oli pareerinud väiteid sellega, et vangla on reeglina suutnud võimaldada vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise kinnipeetavale poolaastas; samuti tõstis vangla direktor oluliselt kokkusaamiskulusid, et vähendada nõudlust kokkusaamisruumide järele. Kas vangla korraldab pikaajalisi kokkusaamisi või on asunud neid juba piirama?

2.2. Kokkusaamiste loa andmine ja graafik


Pikaajalise kokkusaamise menetlus algab alati pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamisega; vangla ei saa omal algatusel pikaajalise kokkusaamise menetlust alustada. VSKE § 42 lg 1 kohaselt on pikaajalise kokkusaamise taotlemise õigus ainult kinnipeetaval. Kui pikaajalise kokkusaamise taotluse esitab kokkusaaja, siis tuleb jätta taotlus läbivaatamata ning tagastada taotlejale koos vastavasisulise põhjendusega. Pikaajalise kokkusaamise taotlus tuleb esitada vähemalt kuu aega enne taotletavat kokkusaamist (VSKE § 42 lg 2), st kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle võimaldataks pikaajalist kokkusaamist kiiremini kui kuu aja jooksul peale taotluse esitamist. Kinnipeetav võib taotleda pikaajalist kokkusaamist ka varem kui tema või kokkusaaja jaoks on nt eriti oluline mingil kindlal ajal kokkusaamine. VSKE § 42 ei määratle taotluse rekvisiite (VSKE § 43 on küll pealkirjastatud "Taotluse rekvisiidid", kuid reguleerib hoopis faktilise abikaasa kohustust tõendada faktilist abielu). Seega tuleb taotluse koostamisel lähtuda VSKE § 33 nõuetest VSKE § 42 tuleneva erisusega, et taotluse saab esitada ainult kinnipeetav.

Näide: Kinnipeetav Raiko Tool esitab 11.12.2007 Mummu Vangla direktorile pikaajalise kokkusaamise taotluse, milles palub lubada teda pikaajalisele kokkusaamisele abikaasa ja kahe alaealise lapsega ajavahemikus 14.—16.03.2008. Kokkusaamise taotletavad aega põhjendab sellega, et sellesse nädalavahetusse jääb nende vanema tütre 10-aastane sünnipäev. Vangla direktor jätab taotluse rahuldamata ja märgib selgituseks: "Taotleda uuesti veebruaris!" Selline keeldumine ei ole siiski põhjendatud, kuna seadus ei keela varem kui üks kuu pikaajalise kokkusaamise taotlust esitada. Samuti on kinnipeetava põhjendus mõistlik. Vangla peaks kinnipeetava taotlusega arvestama graafiku koostamisel, isegi kui tavaliselt algab järgmise kuu pikaajaliste kokkusaamiste graafiku koostamine eelmisel kuul.

Kinnipeetav peab taotluses märkima järgmised andmed: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse; 3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis märge selle kohta; 4) soovitav kokkusaamise aeg; 5) taotleja allkiri ja kuupäev (VSKE § 33 lg 1). Praktikas on taotluses nõutud ka VSKE § 33 lg 2 nimetatud andmeid, kuigi õiguslikku alust nende andmete nõudmiseks otseselt ei ole (vt Harku Vangla kokkusaamise taotluse vormi, allpool).


Pikaajalise kokkusaamise luba on vangla direktori või tema poolt volitatud isiku otsustus eelkõige selle kohta, kas konkreetsele kinnipeetavale ja kokkusaajale võib lubada pikaajalist kokkusaamist. Luba on haldusakt, millega kõrvaldatakse isiku subjektiivsete õiguste teostamise piirang. Subjektiivsed õigused tulenevad reeglina mõnest üldaktist (nt PS § 19 vaba eneseteostus või § 26 eraelu puutumatus), kuid seadusega või seaduse alusel on neid õigusi piiratud loa saamise kohustuse ja mõnede sisuliste nõuetega. Loa andmisel kontrollitaksegi, kas tegevusele esitatavad nõuded on täidetud (eelkontroll). Vanglate praktikas vormistatakse selline haldusakt sageli resolutsioonina taotlusel (vt Harku vangla kokkusaamise taotluse vormi, ülalpool), kuid otsustuse vormistamine resolutsioonina ei vabasta vanglat HMS § 56 jt vormi- ja menetlusnõuete järgimise kohustusest.

Alles siis, kui vangla direktor on teinud õiguslikult siduvalt kindlaks, et pikaajalist kokkusaamist võib lubada, tuleb õiguslikult siduvalt määrata kindlaks kokkusaamise aeg. Kokkusaamise aja (ja ruumi) määramine on samuti haldusorgani ühepoolne regulatiivne otsustus (haldusakt), millega täpsustatakse luba. Praktikas vormistatakse see üksnes vangla direktori või tema määratud isiku poolt kinnitatud graafikus (VSKE § 44), kuid graafikus on keeruline märkida põhjendusi, mis seonduvad aja määramisega, kui kokkusaamise aeg erineb mõneti taotletust.

Pikaajalise kokkusaamise luba ja graafik on eelhaldusaktideks pikaajalisele kokkusaamisele lubamise ehk kokkusaamise reaalse võimaldamise kui toimingu suhtes.

Märkus: Haldusõiguse teooria kohaselt tuleb eristada haldusorgani otsustust selle kohta, et konkreetset kinnipeetavat võib lubada pikaajalisele kokkusaamisele, konkreetse kokkusaajaga võib lubada kokkusaamisele ja kokkusaamise aja kindlaksmääramist (haldusakt), kokkusaamiste süstemaatilisest esitamisest kalendris, registris vms kokkuvõtval viisil (halduse toiming) ning isikute reaalset lubamist kokkusaamiste ruumi ja selle kasutamise võimaldamist (halduse toiming). Ka käesoleva õppevahendi terminoloogia lähtub sellisest jaotusest. Praktikas lahendatakse kinnipeetava taotlust pikaajaliseks kokkusaamiseks märkega haldusaktil ehk resolutsiooniga ning kokkusaamise kandmisega graafikusse. Sellise praktika korral tuleb eelnimetatud otsustusi eristada graafikukande abstraheerimise teel ning vanglal võib tekkida raskusi HMS § 56 jt vormi- ja menetlusnõuete järgimisega.

2.3. Pikaajalise kokkusaamise aja muutmine

Kuna pikaajalise kokkusaamise luba antakse ja graafik määratakse kindlaks ette pikemat aega, kui lühiajalise kokkusaamise korral, siis võib tekkida vajadus pikaajalise kokkusaamise aega muuta. Muutmine võib toimuda nii vangla algatusel kui ka kinnipeetava või kokkusaaja taotlusel. Põhjused, miks võib tekkida vajadus pikaajalise kokkusaamise loa või aja muutmiseks, võivad lähtuda nii kinnipeetavast kui ka kokkusaajast, samuti vangla läbiviidavatest menetlustest või otsustest. Järgnevalt on toodud mõned näited asjaoludest, mis võivad tingida pikaajalise kokkusaamise loa või graafikuga kindlaksmääratud aja muutmise vajaduse:

  • kinnipeetava haigus või muu takistus. VangS § 25 lg 3 ei nimeta kinnipeetava haigust, vigastust vms pikaajalist kokkusaamist välistavaks asjaoluks. Samas on selge, et pikaajalist kokkusaamist ei saa võimaldada ajal, millal kinnipeetav viibib raske haiguse või vigastuse tõttu vangla meditsiiniosakonnas või haiglas. Pikaajalise kokkusaamise takistuseks võib olla ka nt kinnipeetava viibimine kohtuistungil väljaspool vanglat, kinnipeetava üleviimine teise vanglasse, vanglas toimuvad vangla ülesannete täitmist häirivad rahutused või õnnetusjuhtum. Samas mitte iga haigus või vigastus, õnnetus või vahejuhtum vanglas ei loo reaalset takistust pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Seega peab vangla igal üksikjuhtumil eraldi hindama, kas kinnipeetava seisund või muud asja olud võimaldavad pikaajalist kokkusaamist eesmärgipäraselt läbi viia;

  • kokkusaaja haigus või muu takistus. Kinnipeetava taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ei ole suunatud pelgalt võimaluse loomisele, vaid vangla peab ka tegelikult pikaajalist kokkusaamist võimaldama. Kokkusaamise võimaldamisega seotud haldusmenetlus ei ole lõpuni viidud, kui vangla ei ole sooritanud toimingut, st võimaldanud tegelikult pikaajalist kokkusaamist. See võib osutuda võimatuks, kui kokkusaaja on jäänud haigeks, ennast vigastanud või on muud mõjuvad põhjused, miks kokkusaamist ei ole võimalik graafikuga kindlaksmääratud ajal läbi viia. Sellisel juhul peab vangla haldusakti muutmise sätete alusel (HMS § 64—70) kaalutlusõiguse alusel otsustama pikaajalise kokkusaamise loa (nt lubada eelnevalt määratud ajal pikaajalisele kokkusaamisele teise isiku) või aja (nt määrata uue aja pikaajaliseks kokkusaamiseks samade isikute vahel) muutmise. See tähendab, et mitte igasugune kokkusaaja poolne soovimatus või lohakus kokkusaamisele ilmumisel ei anna alust luba või aega muuta, vaid selleks peab olema mõjuv põhjus.

  • kinnipeetava kartserisse paigutamine. Kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega ei võta kinnipeetavalt õigust saada üks pikaajaline kokkusaamine 6 kuu jooksul. VangS § 63 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine ja kartserisse paigutamine erinevad distsiplinaarkaristused. VangS § 25 lg 3 tuleb mõista selliselt, et kartserisse paigutamist ei katkestata graafikujärgse pikaajalise kokkusaamise tõttu. Kuna kinnipeetaval säilib endiselt õigus pikaajalisele kokkusaamisele, siis tuleb muuta pikaajaliste kokkusaamiste graafikut selliselt, et kinnipeetaval oleks võimalik kasutada oma õigust pikaajalisele kokkusaamisele pärast kartserist vabanemist. Sellisel juhul võib graafiku muutmise algatada nii vangla kui ka kinnipeetav taotlusega;

  • kinnipeetava ümberpaigutamine teise vanglasse. Kui kinnipeetav, kellele on antud pikaajalise kokkusaamise luba ja määratud kindlaks kokkusaamise aeg, viiakse üle teise vanglasse, siis peab vangla üleviimisega seoses kokkusaamise loa ja graafiku vastava kande kehtetuks tunnistama. Ühe vangla poolt kinnipeetava suhtes antud haldusaktid ja sooritatud toimingud ei loo õigusi ega pane kohustusi teisele vanglale, aga ei kaota ka iseeneslikult õiguslikku tähendust. Kui vangla direktor ei tunnista kokkusaamise luba ja seda täpsustavad graafiku kannet kehtetuks, on kinnipeetaval subjektiivne õigus saada just selles vanglas pikaajaline kokkusaamine ja vanglad oleksid õiguslikult kohustatud võimaldama talle selle subjektiivse õiguse teostamist (st vastuvõtnud vangla peaks toimetama kinnipeetava kokkusaamise ajaks tagasi endisesse vanglasse). Kui vangla direktorid soovivad käituda õiguspäraselt ja samas vältida eelnimetatud olukorda, peab vangla direktor kinnipeetava üleviimise otsuse alusel võtma vastu haldusakti loa ja graafiku kande kehtetuks tunnistamise kohta. Samas saab vangla, kes kinnipeetava vastu võtab, direktor otsustada pikaajalise kokkusaamise võimaldamise ja määrama pikaajaliste kokkusaamiste graafikus aja pikaajaliseks kokkusaamiseks (ümberpaigutamisel kinnipeetava vastuvõtuosakonda paigutamise õigusvastasuse kohta vt õpiobjekti "Kinnipeetava ümberpaigutamine teise vanglasse").

Pikaajalise kokkusaamise luba ja aega võib muuta HMS § 64—70 sätestatud korras. Eelkõige tuleneb sellest korrast, et nii pikaajalise kokkusaamise loa kui ka aja muutmine toimub eraldi haldusmenetluses, kus menetlusosalistel on kõik seadusega ettenähtud menetlusõigused ja –kohustused (sh HMS § 38 lg 3 sätestatud kaasaaitamise kohustus, HMS § 36 selgituste saamise õigus, HMS § 37 dokumentidega tutvumise õigus ja kõige olulisemana HMS § 40 õigus olla ära kuulatud ja HMS § 61 õigus saada kirjalik põhjendatud lahend). Pikaajalise kokkusaamise loa või graafikus määratud aja muutmisel tuleb arvestada sellega, kas see võib rikkuda kinnipeetava või kokkusaaja usalduse kaitset (HMS § 67).

2.4. Pikaajalise kokkusaamise korraldamine


Pikaajalise kokkusaamise korraldus on sarnane lühiajalise kokkusaamise korraldusega (vt õppevahend "Kinnipeetava lühiajaline kokkusaamine"), kuid on ka mõningaid erisusi.

Kui lühiajaline kokkusaamine toimub vanglaametniku pideva järelevalve all (VSKE § 31 lg 1) ning kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud üksteisele asju üle anda (VSKE § 37 lg 5), siis pikaajaline kokkusaamine toimub vastupidiselt pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma pideva järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada (VSKE § 41 lg 1) ning pikaajalise kokkusaamise käigus võivad kokkusaaja ja kinnipeetav kasutada asju ühiselt ning neid üksteisele üle anda (RKHK 3-3-1-29-07). See tähendab, et vangla peab otsima kinnipeetava ja kokkusaaja enne ja pärast kokkusaamist põhjalikumalt läbi, kui enne ja pärast lühiajalist kokkusaamist, sest vahepeal ei ole võimalik isikuid kontrollida (vt läbiotsimise kohta allpool). VSKE § 46 lg 1—4 kohaselt võib kokkusaaja võtta kokkusaamisele kaasa mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ja kosmeetikat, kammi, hambaharja ning tema poolt tarvitatavaid ravimeid, lisaks mõistlikus koguses fotosid. Kosmeetika peab mahtuma ühte ühe liitri suurusesse läbipaistvasse kilekotti ning ühe pakendi maht võib olla kuni 100 ml. Hügieenivahendite olemasolu kokkusaamise ajal tagab vangla. Naissoost kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta ka hügieenisidemeid või tampoone. Ravimite kaasatoomise korral on vanglal õigus küsida näha nende tarvitamise vajadust tõendavat arsti antud dokumenti. Ravimid tuleb enne kokkusaamisruumi sisenemist anda ametniku kätte hoiule. Ametnik toob kokkusaajale ravimeid vastavalt vajadusele. Kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu. Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ning tualett- ja suitsetamistarbeid. Eeltoodule vaatamata ei või kokkusaaja pikaajalise kokkusaamise käigus anda kinnipeetavale üle asju kasutamiseks vanglas pärast kokkusaamise lõppu. Kui kinnipeetav on võtnud enda valdusesse asju, siis toimitakse nendega kui vangla territooriumilt leitud asjadega (vt lähemalt õppevahendist "Kinnipeetavale keelatud asjad". Kui kokkusaaja ei soovi pärast kokkusaamise lõppu kõiki asju kaasa võtta, siis need asjad hävitatakse (VSKE § 46 lg 5).

VSKE § 37 jt kohaselt enne pikaajalisele kokkusaamisele lubamist:

  • kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. ITDS § 2 lg 1 kohaselt on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis; kuid ITDS § 4 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka muu kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood, sealjuures alla 4-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot või näokujutist ning alla 15-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja või allkirjakujutist. Dokumendi all peetakse silmas riigiasutuse poolt seaduse või muu õigusakti alusel või ülesande täitmise käigus antud dokumenti (nt juhiluba, järelevalveametniku ametitõend, üliõpilaspilet, pensionitõend vms milles on pilt, isikukood ja allkirjanäidis), kuid mitte eraõiguslike isikute antud dokumente (nt ISIC, ITIC, töötõend vms). Kontrollimisel peab arvestama, et KarS § 345 kohaselt on dokumendi võltsimine eesmärgiga omandada õigusi (nt saada kokkusaamisele kinnipeetavaga, kui ilma dokumendi võltsimiseta ei oleks kokkusaamisele pääsemine olnud võimalik või vähetõenäoline) karistatav kuriteona;

  • tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda. Vangla ei saa kokkusaajalt eeldada, et kokkusaaja tunneb kokkusaamise korda. Kuigi HMS § 36 kohaselt on haldusmenetluses haldusorganil selgitamiskohustus ainult siis, kui isik seda taotleb, siis VSKE § 37 lg 1 p 2 on selles osas erinorm. Seega kokkusaamise korraldamisel on vanglal kokkusaaja osas selgitamiskohustus sõltumata sellest, kas kokkusaaja seda taotleb või mitte. Väga oluline on, et vangla selgitab kokkusaajale, millised esemed ei ole pikaajalisele kokkusaamisel lubatud. Samuti tuleb selgitada kohustust alluda läbiotsimisele ka pärast kokkusaamise lõppu. Lisaks menetluse selgitamisele tuleks isikule menetlustoimingute ja piiranguid ka põhjendada ja veenda nende vajalikkuses, sest vanglaga mitte seotud isikule ei pruugi need piirangud ja kohustused olla arusaadavad ja tekitada pahameelt või trotsi;

  • tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks vangla vastutavale hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud. Vastavalt VSKE § 37 lg 2 ja justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" (edaspidi: järelevalve kord) § 42 otsitakse kokkusaaja ja kinnipeetav enne ja pärast kokkusaamist läbi. Läbiotsimine on kas täielik või mittetäielik (järelevalve korra § 47 lg 1). Isiku täielik läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus (järelevalve korra § 47 lg 2). Kui isik on lubatud pikaajalisele kokkusaamisele, siis tavaliselt toimetatakse täielik läbiotsimine enne ja pärast kokkusaamist (järelevalve korra § 49 lg 2). Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud vanglas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist (VSKE § 37 lg 3). Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata (VSKE § 37 lg 4). Ainuüksi asjaolu, et kokkusaaja ei ole andnud ise üle kõiki vanglas keelatud asju või on hoidnud neid varjatult ei ole kokkusaamisele lubamisest keeldumise aluseks. Kokkusaaja peab sõnaselgelt keelduma asjade üleandmisest;

  • kontrollitakse kokkusaaja joovet. VSKE § 36 lg 1 kohaselt ei lubata isikut, kes on ilmsete alkoholi- või narkojoobe nähtudega, kokkusaamisele. Vanglal ei ole õigust nõuda isikult indikaatorseadme abil joobekahtluse kontrollimist või allutada teda sundkorras joobe tuvastamiseks võrdlusmaterjali võtmisele. Vangla peab selgitama isikule, et VSKE § 36 lg 2 kohaselt on kokkusaajal õigus nõuda, et vangla arst teeks talle joobe tuvastamise meditsiinilise kontrolli, mille tulemused on kokkusaamisele lubamise või sellest keeldumise aluseks, kuid kui kokkusaaja seda ei taotle, siis vangla teda sundida ei saa. Sellisel juhul võib vangla keelduda kokkusaajat kokkusaamisele lubamisest, kuid oma keeldumise õiguspärasust peab vangla tõendama ning eksimuse korral ka kahju heastama;

  • kokkusaaja suhte kinnipeetavaga kontrollimine. VSKE § 43 kohaselt peab kinnipeetava faktiline abikaasa, kes tuleb kokkusaamisele esmakordselt, tõendama, et tal on kinnipeetavaga ühine laps, ühine majapidamine või et ta on kinnipeetavaga enne selle karistuse kandmisele asumist elanud koos vähemalt kaks aastat;

  • registreeritakse kokkusaamine. VSKE § 38 kohaselt registreeritakse kokkusaamise kohta järgmised andmed: 1) kokkusaaja isiku- ja elukoha andmed; 2) kokkusaamise kuupäev; 3) kokkusaaja seos kinnipeetavaga (perekonnaliige, tuttav, sõber vm).

VSKE § 41 lg 2 kohaselt hüvitab pikaajalise kokkusaamise kulud vanglale kinnipeetav või kokkusaaja vangla direktori kehtestatud korra alusel. See kord kehtestatakse vangla kodukorras, kusjuures kodukorraga ei või õiguspäraselt nõuda kulude hüvitamist ainult kinnipeetava poolt. Kokkusaamise kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused.


Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008

 

Powered by CMSimple
<< Üles >>