• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Lühiajalise kokkusaamise tingimused
  • 2. Lühiajalise kokkusaamise korraldamine
    • 2.1. Loa andmine ja kokkusaamise võimaldamine
    • 2.2. Kokkusaamine eelneva loa olemasolu korral
    • 2.3. Kokkusaamine loa taotlemisega kohapeal
    • 2.4. Kokkusaamise üle järelevalve teostamine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

2.2. Kokkusaamine eelneva loa olemasolu korral

Loa olemuseks on see, et vangla ei takista kokkusaajal ja kinnipeetaval kokkusaamist. Vanglavälisel isikul on PS § 26 tulenev põhiõigus suhelda teiste isikutega ning nõuda kolmandatelt isikutel, et nad ei takistaks suhtlemist. Kinnipeetaval on PS § 20 lg 2 alusel kohtuotsusega suhtlemise vabadust piiratud ning loa andmisega kõrvaldab vangla ajutiselt selle piirangu konkreetse isiku suhtes ja konkreetsetel tingimustel. Loa andmise eelduseks ei ole mõlema poole nõusolek, vaid vangla kontrollib kokkusaamise lubatavust kui sellist. Kui vangla leiab, et kokkusaamine kui selline on lubatud, siis võib ta taotleja taotluse alusel anda loa sõltumata sellest, kas teine pool soovib seda. Kui teine pool ei soovi kokku saada, siis jääb kokkusaamine selle tõttu faktiliselt ära. Siiski, selleks et vältida kokkusaamiste ruumide põhjendamatut broneerimist ja tagada kõigile kinnipeetavatele võimalikult hea juurdepääs kokkusaamistele, peaks vangla enne loa andmist kontrollima mõlema poole huvi ja nõusolekut kokkusaamiseks.

Näide: Kinnipeetav Priit Pudel on sündinud 11.01.1987 aastal. Pärnu Maakohtu 15.03.2004 otsusega karistati Priit Pudel'it KarS § 199 alusel 9-kuulise vangistusega. Kohtuotsuse peale apellatsiooni ei esitatud. Kinnipeetav Priit Pudel saabus Viljandi vanglasse karistust kandma 15.04.2004 ning tema käitumine vastuvõtuosakonnas oli eeskujulik. 17.06.2004 esitas kinnipeetav Priit Pudel taotluse lühiajalisele kokkusaamisele lubamiseks oma ema Maria Pudel'iga 04.07.2004. Loa küsimist pikka aega ette põhjendas kinnipeetav Priit Pudel sellega, et tema emal on vähe raha ning ta peab kokkusaamiseks raha koguma ning olema kindel, et ta kokkusaamise päeval kindlasti saab pojaga kokku. Vangla direktor andis loa lühiajaliseks kokkusaamiseks 04.07.2004.

Kinnipeetav Priit Pudel'i seisund vanglas teiste kinnipeetavate silmis on madal. 21.07.2004 kasutas kinnipeetav Priit Pudel füüsilist vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Kinnipeetav Priit Pudel'i enda selgituse kohaselt teda rünnati ja ta üksnes kaitses ennast teise kinnipeetava ründe eest. Juuresviibinud kinnipeetavate tunnistustega on tõendatud, et vägivallatsemist alustas kinnipeetav Priit Pudel. Vägivalla kasutamise kohta koostati samal päeval karistusotsus, millega kohaldati kinnipeetavale Priit Pudel distsiplinaarkaristusena kakskümmend ööpäeva kartserit. Karistusotsust tutvustati kinnipeetavale allkirja vastu ka karistus pöörati täitmisele 21.07.2004. Kinnipeetav Priit Pudel on esitanud karistusotsuse peale Justiitsministeeriumile vaide.

04.07.2004 kell 10:05 saabus kinnipeetav Priit Pudel'i ema, Maria Pudel vangla pääslasse ning taotles enda lubamist lühiajalisele kokkusaamisele oma pojaga. Maria Pudel ei olnud teadlik sellest, et kinnipeetav Priit Pudel oli paigutatud kartserisse. Maria Pudel'i väitel oli ta sõitnud maha ligi 300 km ning tal ei ole raha nädala pärast uuesti, nagu vanglaametnik soovitas, poega vaatama tulla. Seetõttu taotles Maria Pudel, et tema poeg Priit Pudel lubataks lühiajalisele kokkusaamisele või vangla hüvitaks talle asjatu sõiduga põhjustatud kulud. Viljandi vangla direktor ei rahuldanud kinnipeetava Priit Pudel ega tema ema taotlust ning keelas seega kinnipeetava lühiajalise kokkusaamise emaga VangiS § 24 lg 4 alusel. Samuti keeldus vangla direktor hüvitamast Maria Pudel'ile asjatu sõiduga põhjustatud kulusid. Vangla direktor põhjendas keeldumist sellega, et vangla ei ole kohustatud teavitama kinnipeetava lähedasi kinnipeetava suhtes kohaldatud karistustest ega vastuta seetõttu tagajärgede eest. Kinnipeetav Priit Pudel leidis, et seoses kartserisse paigutamisega ei olnud temal võimalik teavitada oma ema lühiajalise kokkusaamise võimatusest. Maria Pudel leiab, et lühiajalise kokkusaamise loa adressaatideks on nii kinnipeetav kui ka isik, kellega kinnipeetav kokku saab. Seega oli tema loa adressaat. Vangla kui loa andnud haldusorgan on kohustatud teavitama adressaati tema enda otsustest, mis muudavad võimatuks loast tuleneva õiguse kasutamise. Maria Pudel leiab, et vangla rikkus oma teavitamiskohustust ning põhjustas sellega temale kahju, mis seisnes asjatu sõidu otsestes kuludes ja raisatud ajas.

VSKE § 32 lg 1 ja 2 kohaselt toimub kokkusaamine kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja vangla direktori või tema volitatud isiku loal. Kokkusaaja võib esitada kokkusaamise taotluse ka suuliselt telefoni teel – sellisel juhul dokumenteerib taotluse vangla HMS § 14 lg 2 alusel ja korras. Saabunud taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste graafik ja taotluse esitajatele teatatakse nende kokkusaamise aeg. Kokkusaamine märgitakse graafikusse ka siis, kui taotlus on esitatud telefoni teel.

<!--[if !vml]--><!--[endif]-->Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed sõltuvad selles, kas taotluse esitab kinnipeetava või kokkusaaja. Nii kinnipeetav kui ka kokkusaaja peavad taotluses märkima järgmised andmed: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse; 3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis märge selle kohta; 4) soovitav kokkusaamise aeg; 5) taotleja allkiri ja kuupäev (VSKE § 33 lg 1). Kui taotluse esitab kokkusaaja, siis peab ta taotluses märkima või suulise taotluse esitamisel ütlema täiendavalt järgmised andmed: 1) oma sünniaeg ja -koht ning isikukood; 2) aadress; 3) isikut tõendava dokumendi number ja dokumendi väljaandmise kuupäev; 4) suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane vm) (VSKE § 33 lg 2).

VSKE § 32 lg 2 kohaselt koostatakse kokkusaamiste graafik saabunud taotluste põhjal ja taotluse esitajatele teatatakse nende kokkusaamise aeg. Kokkusaamine märgitakse graafikusse ka siis, kui taotlus on esitatud telefoni teel. Kokkusaamiste graafik iseenesest ei ole haldusakt (eelhaldusaktiks on vangla direktori käskkirjaga antav lühiajalise kokkusaamise luba), vaid haldusdokument, kuhu sooritatakse registreerimistoiming kokkusaamise aja kindlaksmääramise kohta.

Kokkusaamise lubamine või sellest keeldumine otsustatakse reeglina 5 tööpäeva jooksul (VSKE § 35 lg 2 kohaselt on sõnaselgelt öeldud, et vangla otsustab keeldumise 5 tööpäeva jooksul. VangS ega VSKE ei ole reguleeritud, mis on otsustamisega viivitamise õiguslikud tagajärjed, kuid ei saa eeldada, et otsustamisega viivitamisel oleks luba vaikimisi antud. Pigem annab see alust kinnipeetava poolt nõuda kokkusaamisele lubamise otsustamist ja viivituse kõrvaldamist vaidega Justiitsministeeriumile HMS § 72 lg 1 p 1 alusel või olla aluseks viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele.), v.a kokkusaamine, mida taotleb vanglasse kohale saabunud kokkusaaja (vt allpool).

VSKE § 37 kohaselt enne lühiajalisele kokkusaamisele lubamist:

• kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. ITDS § 2 lg 1 kohaselt on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis; kuid ITDS § 4 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka muu kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood, sealjuures alla 4-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot või näokujutist ning alla 15-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja või allkirjakujutist. Dokumendi all peetakse silmas riigiasutuse poolt seaduse või muu õigusakti alusel või ülesande täitmise käigus antud dokumenti (nt juhiluba, järelevalveametniku ametitõend, üliõpilaspilet, pensionitõend vms milles on pilt, isikukood ja allkirjanäidis), kuid mitte eraõiguslike isikute antud dokumente (nt ISIC, ITIC, töötõend vms). Kontrollimisel peab arvestama, et KarS § 345 kohaselt on dokumendi võltsimine eesmärgiga omandada õigusi (nt saada kokkusaamisele kinnipeetavaga, kui ilma dokumendi võltsimiseta ei oleks kokkusaamisele pääsemine olnud võimalik või vähetõenäoline) karistatav kuriteona;

• tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda. Vangla ei saa kokkusaajalt eeldada, et kokkusaaja tunneb kokkusaamise korda. Kuigi HMS § 36 kohaselt on haldusmenetluses haldusorganil selgitamiskohustus ainult siis, kui isik seda taotleb, siis VSKE § 37 lg 1 p 2 on selles osas erinorm. Seega kokkusaamise korraldamisel on vanglal kokkusaaja osas selgitamiskohustus sõltumata sellest, kas kokkusaaja seda taotleb või mitte. Väga oluline on, et vangla selgitab kokkusaajale, millised esemed ei ole lühiajalisel kokkusaamisel lubatud ja et kokkusaaja ei või kinnipeetavale midagi üle anda. Samuti tuleb selgitada kokkusaamise katkestamise ja lõpetamise korda ning kohustust alluda läbiotsimisele ka pärast kokkusaamise lõppu. Lisaks menetluse selgitamisele tuleks isikule menetlustoimingute ja piiranguid ka põhjendada ja veenda nende vajalikkuses, sest vanglaga mitte seotud isikule ei pruugi need piirangud ja kohustused olla arusaadavad ja tekitada pahameelt või trotsi;

• tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks vangla vastutavale hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud. Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud vanglas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist. Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata. (VangS § 27 lg 1 ja VSKE § 37 lg 2—4) Ainuüksi asjaolu, et kokkusaaja ei ole andnud ise üle kõiki vanglas keelatus asju või on hoidnud neid varjatult ei ole kokkusaamisele lubamisest keeldumise aluseks. Kokkusaaja peab sõnaselgelt keelduma asjade üleandmisest;

• registreeritakse kokkusaamine. VSKE § 38 kohaselt registreeritakse kokkusaamise kohta järgmised andmed: 1) kokkusaaja isiku- ja elukoha andmed; 2) kokkusaamise kuupäev; 3) kokkusaaja seos kinnipeetavaga (perekonnaliige, tuttav, sõber vm).

<!--[endif]-->

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008