• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Lühiajalise kokkusaamise tingimused
  • 2. Lühiajalise kokkusaamise korraldamine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Lühiajalise kokkusaamise tingimused

Lühiajaline kokkusaamine on kinnipeetava ja vanglavälise isiku üks kuni kolm tundi kestev vahetu suhtlemine vangla järelevalve all. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R (87) liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta toodi välja järgnevad põhimõtted: “Vange peab vaatlema subjektidena, kellel on oma vajadus hoolitsuse, kaitse ja korra järele. Vangil tuleb võimalikult tihti lubada suhelda oma perekonna ning isikute või esindajatega väljaspool vanglat asuvatest organisatsioonidest, arvestades vangide kohtlemise nõudeid, ohutust ja kehtestatud korda.” 01.01.2006 võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu soovituse Rec.(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta, milles reguleeritakse kinnipeetava kokkusaamisi ja kontakte välismaailmaga p-s 24 kohaselt on kinnipeetavatel õigus võtta isiklikult vastu pereliikmeid ja teisi isikuid. Kinnipeetava suhtlemisele ja külaskäikudele võib seada piiranguid ja teostada järelevalvet, mis on hädavajalikud käimasoleva kriminaalmenetluse läbiviimiseks, avaliku korra, julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, kuritegude ennetamiseks ja kannatanute kaitseks, kuid sellised piirangud, sh kohtu poolt määratud piirangud, peavad tagama vähima vastuvõetava suhtlemise taseme. Lõikes 24.4 rõhutatakse eriti, et külastuste korraldus peab olema selline, mis võimaldab kinnipeetaval säilitada ja arendada perekondlikke suhteid niivõrd tavapärasel tasemel kui võimalik.

VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus saada järelevalve all kokku oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi. Seega on kinnipeetava subjektiivne õigus suhelda oma pereliikmete jt lähedaste isikutega piiratud kahe kriteeriumi – periood ja isikute ring – alusel. Vaatleme neid järgnevalt:

• periood. Kinnipeetaval on lubatud vähemalt üks kord kuus saada lühiajaline kokkusaamine. VSKE § 35 lg 1 kohaselt võib lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keelduda, kui kinnipeetaval on samal kuul üks kokkusaamine olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta või kui vangla direktor või tema määratud isik kahtleb kokkusaaja maines. Sellest tulenevalt on kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglalt, et vähemalt üks kord kuus tagataks tal võimalus lühiajaliseks kokkusaamiseks kestvusega kuni 3 tundi. Lisaks võib kinnipeetav nõuda vanglalt, et vangla õiguspäraselt kaaluks kinnipeetavale enamata kokkusaamiste võimaldamist, kui selles osas võib kinnipeetav nõuda üksnes võrdset kohtlemist ja eesmärgipärast kaalutlemist. Ühelgi juhul ei ole keelatud võimaldada kinnipeetavale täiendavaid kokkusaamisi, kuid vangla on kohustatud tagama võimaluse seaduses ettenähtud kohtumiste arvu ja kestvuse vähimas ulatuses.      
  
  Seadusest tulenev nõue "üks kord kuus kuni kolme tunni pikkune lühiajaline kokkusaamine" ei tähenda, et vangla ja kinnipeetav ei võiks üksikjuhtumil leppida kokku, et kinnipeetavale võimaldatakse nt kaks kuni 90-minutilist kokkusaamist või kolm kuni 60-minutilist kokkusaamist (vt HMS § 98). Sellisel juhul on kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda halduslepinguga kindlaksmääratud hulgas ja mahus kokkusaamisi.           
  
  Kokkusaamiste perioodi hulka ei arvata kokkusaamisi, mis kinnipeetaval on olnud kaitsja, esindaja, notari, vaimuliku või oma päritoluriigi konsulaartöötajaga. Selliseid kokkusaamisi võib kinnipeetaval olla vastavalt vajadusele. Selliste kokkusaamiste puhul ei pea järgima lühiajaliste kokkusaamiste planeerimise korda.    
  
  Teiseks ei anna VangS § 24 lg 1 kinnipeetavale, kelle taotletud lühiajaline kokkusaamine on jäänud ära või katkestatud kinnipeetava või kokkusaaja süül (nt kinnipeetav või kokkusaaja keeldub läbiotsimisest, kokkusaamise käigus üritatakse anda üle keelatud eset või ohustatakse muul viisil vangla julgeolekut) nõuda uut või täiendavat kokkusaamist. Seaduses on kinnipeetavale antud subjektiivne õigus lühiajaliseks kokkusaamiseks tingimusega, et kinnipeetav ja kokkusaaja peavad kinni õigusaktidega kindlaksmääratud lühiajalise kokkusaamise tingimustest ja korras. Kui kokkusaaja ei saa mõjuval põhjusel (nt haigus, transpordivahendi rike, vigastus vms) kokkusaamisele tulla või hilineb oluliselt ja vaba ruumi ei ole, peab vangla otsustama täiendava kokkusaamise lubamise kaalutlusõiguse alusel. Samas kui lühiajaline kokkusaamine on katkestatud või lühiajalisest kokkusaamisest on keeldutud vangla õigusvastase otsustuse tulemusena, võib kinnipeetav hüvitisena nõuda või vangla omal algatusel võimaldada täiendavat lühiajalist kokkusaamist rahalise hüvitise asemel (RVastS § 11).

Näide: Mummu Vangla direktori 22.03.2008 käskkirjaga nr 445 anti kinnipeetav Meelis Alomaa'le luba lühiajaliseks kokkusaamiseks elukaaslane Rita Truu'ga lühiajaliste kokkusaamiste ruumis 10.04.2008 vastavalt graafikule kell 17:30—19:00. Kinnipeetav teavitas loast ka Rita Truu'd; vangla ise Rita Truu'le luba teatavaks ei teinud. 10.04.2008 kell 15:47 helistas Rita Truu Mummu Vangla üldtelefonil ja teatas, et liinibuss, millega ta kokkusaamisele tuli, oli katki läinud ja asendusbuss tuuakse alles mitme tunni pärast. Rita Truu taotles, et talle võimaldataks lühiajaline kokkusaamine Meelis Alomaa'ga ärajäänud kokkusaamise asemel järgmisel reedel, 17.04.2008 mõnel vabal ajal. Telefoni vastuvõtnud direktori abi teatas, et tema kokkusaamiste küsimustega ei tegele ning kinnipeetav peab ise esitama kirjaliku taotluse kokkusaamise võimaldamiseks. Sama vastuse sai Rita Truu ka vanglaametnikult, kes on vangla siseselt volitatud otsustama kokkusaamiste ruumi lubamise (nt vangla peakorrapidaja vmt), kelle sõnul ei saa keegi teine kui vangla direktor anda luba lühiajaliseks kokkusaamiseks Rita Truu taotletud ajal. Kinnipeetav Meelis Alomaa esitaski samal päeval õhtuse loenduse ajal taotluse, et teda lubataks lühiajalisele kokkusaamisele Rita Truu'ga. 17.04.2008 hommikul sai Meelis Alomaa kätte Mummu Vangla direktori 16.04.2008 käskkirja nr 478, millega keelduti teda lühiajalisele kokkusaamisele lubamisest. Käskkirja põhjenduse kohaselt on kinnipeetavale võimaldatud aprillis 2008 üks lühiajaline kokkusaamine, mis jäi ära kokkusaaja süül, ning vangla ei ole kohustatud võimaldama Meelis Alomaa'le täiendavat kokkusaamist. Kas Mummu vangla direktor lahendas juhtumi õiguspäraselt?

• perekond. VangS § 24 lg 1 kohaselt ei ole nähtud ette ühtegi pereliikmega kokkusaamise võimaldamisest keeldumise alust. Perekond on kaitstud kui oluline PS § 27 lg 1 sätestatud põhiseaduslik väärtus, mida riik on kohustatud eriliselt kaitsma. Seetõttu on pereliikmete omavaheline suhtlemine eriti oluline ja vangla võimalused seda piirata seda kitsamad. See ei tähenda, et pereliikmete kokkusaamisi üldse ei tohiks piirata, kuid need piirangud peaksid seisnema eelkõige tugevdatud järelevalves, kui kokkusaamise keelamises. Väga erandlikel juhtudel muu põhiseadusliku hüve kaitseks ei ole PS § 11 ja § 27 lg 1 koostoimes välistatud ka pereliikmete kokkusaamisest keeldumine, kuid need alused peaksid olema seadusega selgelt kindlaks määratud. Sealhulgas tuleb silmas pidada, et PS § 27 mõttes on mõiste "perekond" laiem, kui PerekS § 60—69 kindlaksmääratud isikute ring.      
  
  Halvale mainele ei saa viidata, kui tegemist on kinnipeetava lähisugulasega, sest PS § 27 lg 1 kohaselt on perekond erilise kaitse all. Selleks, et piirata perekonnaliikmete kokkusaamisi peab vangla näitama konkreetselt ära ohu, mida kokkusaaja vanglale või vangistuse täideviimisele põhjustab ning oma kahtlust ka põhjendama. Piirangud kokkusaamisele perekonnaliikmetega saavad seisneda eelkõige järelevalve teostamise intensiivsuses, mitte kokkusaamisele lubamisest keeldumises. R.Annama arvates ei välista PS § 27 lg 1 läbiotsimisele mitte alluvat, vanglaametnikku solvavat või avalikku korda rikkuva kokkusaaja korralekutsumist ega nende kokkusaamise katkestamist. (Annama, R. 2006:9)

Näide: Mummu Vangla direktori 22.03.2008 käskkirjaga nr 446 anti kinnipeetav Reinar Tõnismaa'le luba lühiajaliseks kokkusaamiseks tütre Krista Lind'iga lühiajaliste kokkusaamiste ruumis 10.04.2008. Kokkusaamiste graafiku kohaselt võimaldati kokkusaamine 10.04.2008 kell 17:30—19:00. Kokkusaaja saabus ettenähtud ajal kokkuksaamisele ning lubati kokkusaamiste ruumi; kokkusaamine kestis ettenähtud aja ja mingeid vahejuhtumeid ei olnud. 14.04.2008 esitas kinnipeetav Reinar Tõnismaa taotluse Mummu Vangla direktorile, milles palus võimaldada täiendavad 1,5 tundi kokkusaamist abikaasa Juta Tõnismaa'ga 25.04.2008. Taotluses märkis Reinar Tõnismaa, et eelnevalt ei olnud lühiajaliste kokkusaamiste ruumis vaba aega 3-tunniseks kokkusaamiseks, mistõttu on tal temast sõltumatutel põhjustel kasutamata 1,5 tundi seadusega ettenähtud kokkusaamiste aega. Mummu Vangla direktori 21.04.2008 käskkirjaga nr 501 keeldub vangla direktor kinnipeetavat lühiajalisele kokkusaamisele lubamast. Käskkirja põhjenduses on märgitud, et kinnipeetaval on olnud aprillis 2008 üks lühiajaline kokkusaamine ja seadus ei kohusta vanglat võimaldama 3-tunnist kokkusaamist. Samuti leiab vangla direktor, et Juta Tõnismaa on korduvalt ilmunud kokkusaamisele joobes või jääknähtudega, rikkunud avalikku korda ja seadnud ohtu vangla julgeoleku, mistõttu ei saa tema suhtes anda lühiajalise kokkusaamise luba. Kas vangla põhjendused kokkusaamistele lubatava aja osas ja pereliikme kokkusaamisele lubamise eelduste osas on õiged?

• muu isik. Muu isik lubatakse lühiajalisele kokkusaamisele siis, kui tema maine osas ei ole põhjendatud kahtlusi. "Põhjendatud kahtlused" on määratlemata õigusmõiste, mida vangla direktor peab rakendama igal konkreetsel üksikjuhtumil ja rakendamise põhjendus tuleb ka käskkirja kirja panna, st miks just sellel kontreetsel juhul peeti asjaolusid sellisteks, mis vastavad "põhjendatud kahtluse" tunnustele. Maine osas tekivad kahtlused eelkõige endiste kuriteokaaslaste ja kinnipeetavate suhtes. Mõnede vanglate kodukorrad on keelanud ära kokkusaamised kinnipeetavate ja endiste kinnipeetavate vahel viidates just kokkusaaja halvale mainele ja mõjule kinnipeetava resotsialiseerimisel (nt Harku Vangla direktori 07.10.2005 käskkirjaga nr 1-2/30 kinnitatud "Harku Vangla kodukorra" p 306 lg 2: "Sissepääsu taotleva isiku maine osas on põhjendatud kahtlused (nt isik on kriminaalkorras karistatud, vangla territooriumil kodukorra eelnevad rikkumised vmt)"). Määratlemata õigusmõiste sisustamine üldkorralduses ei ole iseenesest õiguspärane, sest määratlemata õigusmiste kasutamise eesmärk ongi anda haldusorganile paidlikud võimalused üksikjuhtumite lahendamiseks, ning haldusorganit ennast siduvad rakendmisjuhised võivad selles osas seaduse mõttega vastuollu minna. Samas ei saa tüüpjuhtumite kirjeldamist pidada õigusvastaseks, kui jäetakse siiski piisav võimalus üksikjuhtumil erandite tegemiseks (nt avatud loetelu kasutamine).

Näide: 04.05.2008 esitab kinnipeetav Endel Salu taotluse Mummu Vangla direktorile, milles palub luba lühiajaliseks kokkusaamiseks Tiit Kaasik'uga 23.05.2008. Taotluse esitamisel on kontaktisik kontrollinud, et sellel kuupäeval ja kellaajal on kokkusaamiste ruumis vaba aega. Kinnipeetav Endel Salu ei ole aprillis ega mais 2008 viibinud lühiajalisel kokkusaamisel. Tiit Kuusik'u tausta kontrollimisel selgub, et teda on karistatud sõiduki käitusnõuete eiramise eest, millega põhjustati oht inimese elule, tervisele, varale (KarS § 425) 6-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ning katseaeg ei ole veel möödunud. Vangla direktor leiab, et eelnimetatud asjaolu annab alust kahelda Tiit Kuusik'u maines ning keeldub selle põhjendusega lühiajalise kokkusaamise luba andmast. Kas vangla rakendas seadust õiguspäraselt.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008