• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

PÕHIMÕISTED

• lühiajaline kokkusaamine. Lühiajaline kokkusaamine on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi (VangS § 24 lg 1). Kokkusaamine toimub selleks ettenähtud ruumides (VSKE § 31).

• kokkusaaja. Kui kokkusaaja on pereliige, siis realiseerib ta oma põhiõigust eraelule ja perekonnale (PS § 26 ja 27), mida tuleb arvestada kokkusaamisele lubamise ja kokkusaamise üle otsustamisel järelevalve teostamisel. Kokkusaajal ei ole spetsiifilist õiguslikku seisundit, st tema suhtes vangla julgeoleku tagamise nõuete täitmiseks ei või kohaldada vangla sundi, kuid võib keelduda kokkusaajat kokkusaamisele lubamast.

• vanglaväline suhtlemine. Vanglaväline suhtlemine on kinnipeetava iseseisev suhtlemine pereliikmete ja teiste lähedaste isikutega väljaspool vanglat, kus kinnipeetav ise karistust kannab. Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Vanglal on juriidiline kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. (VangS § 23)

• kaitsja. Kaitsja on iseseisev menetlusosaline kriminaal- ja väärteomenetluses, kelle ülesanne on tagada kahtlustatava või süüdistatava kaitseõiguse teostamine. Kriminaalmenetluses on kaitsja: 1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest (määratud kaitsja). (KrMS § 42 lg 1) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (KrMS § 42 lg 2) KrMS § 47 kohaselt on kaitsjal on õigus: [--] 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi;[--] 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole käesolevas seadustikus sätestatud teisiti. Kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.

• esindaja. Esindaja (volitatu, käsundisaaja) on isik, kes tegutseb õigustoimingu sooritamisel teise isiku, esindatava (volitaja, käsundiandja) nimel. Esindaja tehtud tehingutest jt õigustoimingutest tekkivad õigused ja kohustused esindatavale. Esindaja tegutseb esindatava asemel, st erinevalt kaitsjast ei ole esindaja iseseisev menetlusosaline, vaid üksnes tegutseb menetlusosalise nimel, tema õigustes ja kohustustes. (vt esindus TsÜS § 115—131; HMS § 13; HKMS § 15 ja 15¹; TsMS § 217—227; KrMS § 41)

• advokaat. Advokaat on advokatuuri kuuluv isik (AdvS § 22 lg 1). Advokaadid on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus (AdvS § 22 lg 4). Advokaat osutab õigusteenust. Õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine (AdvS § 40 lg 1). Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu (AdvS § 43 lg 1), advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed (AdvS § 43 lg 2) ja advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud (AdvS § 43 lg 3). Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga (AdvS § 43 lg 4). Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise seisukohalt on oluline teada, et AdvS § 43 lg 5 kohaselt ei või advokaati kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel (vrd RKHK 3-3-1-30-05).

• vaimulik. Vaimulik on usulise organisatsiooni töötaja, pühitsetud isik või õnnistatud isik. Vaimuliku seisund ja vaimulikuks saamise viis on erinevad sõltuvalt religioonist. Vaimulikud on nt köster, pastor, papp, preester, praost protestantistlikus kristlikus kirikus, patriarh õigeusu kirikus, rabi judaistlikus kirikus, imaam, mulla, ajatolla islamistlikus kirikus, arhat budistlikus religioonis, guru või brahmaan hinduistlikus kirikus jne sõltuvalt usundist ja sektist. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse vaimulike staatus, hierarhia, teenistussuhted ja teenistusriietus usuühenduse põhikirjas (KiKoS § 12 lg 1 p 6), kuid see ei välista iseenesest registreerimata usuühenduse olemasolu või sellel vaimulike olemasolu, sest PS § 40 sätestatud usuvabadus ei ole piiratud registreeritud usuühendustega. Küll annab seadus just registreeritud usuühenduse vaimulikule teatud eeliseid. KiKoS § 21 kohaselt võib ainult usulise ühingu vaimuli kanda teenistusriietust, samas § 22 kohaselt ei või vaimulik avaldada temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatut, samuti isikut, kes erapihil või hingehoidlikul vestlusel käis.

• konsulaartöötaja. Konsulaarasutus on välismaalasest kinnipeetava päritoluriigi välisministeeriumi või muu vastava asutuse struktuuriüksus. Konsulaarasutus on peakonsulaat, konsulaat ja asekonsulaat (KonS § 2 lg 2). Konsulaarasutuse juht on peakonsul, konsul, asekonsul, aupeakonsul, aukonsul või auasekonsul. (KonS § 6 lg 1) Konsulaarasutuse juht tõendab oma ametisse nimetamist ning õigust osutada konsulaarteenuseid ja konsulaarabi konsulipatendiga (KonS § 7 lg 1), muud konsulaarametnikud tegutsevad asutuse juhi volituse alusel. Konsulaarametnik on välisteenistuses olev isik, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on omandanud konsulaarametniku kutse või erikutse. (KonS § 14 lg 1) Konsulaarülesanded on järgmised: a) lähetajariigi ja selle kodanike, nii üksikisikute kui ka juriidiliste isikute huvide kaitsmine asukohariigis rahvusvahelise õigusega lubatud piirides; [--] e) lähetajariigi kodanike ja juriidiliste isikute abistamine;[--] i) lähetajariigi kodanike esindamine või neile vajaliku esindaja leidmine asukohariigi kohtutes ja teistes ametiasutustes, arvestades asukohariigi praktikat ja menetluskorda, et rakendada lähetajariigi kodanike õiguste ja huvide kaitseks ajutisi abinõusid kooskõlas asukohariigi õigusaktidega juhul, kui nimetatud isikud ei viibi asukohariigis või mõnel muul põhjusel ei saa oma õigusi ja huve ise kaitsta; j) kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamine ja õigusabitaotluste täitmine ning lähetajariigi kohtutele tõendusmaterjali kogumine kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste lepingutega või selliste rahvusvaheliste lepingute puudumise korral muul asukohariigi õigusaktidega kooskõlas oleval viisil;[--]. (Konsulaarsuhete Viini konventsiooni art 5) (vt samuti Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline konsulaarkonventsioon Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline konsulaarkonventsioon ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise konsulaarkonventsiooni ratifitseerimise seadus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline konsulaarkonventsioon

• perekond. Perekonnana mõistetakse naise ja mehe vahel sõlmitud abielu ja püsivat kooselu, suhteid lapse ja tema bioloogiliste vanemate vahel, lapsendaja ja lapsendatu vahel, õe ja venna vahel. Perekonnaelu ulatub vanavanemateni (PS § 27). PerekS § 1 lg-e 2 kohaselt omab õiguslikku tähendust ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. PerekS § 33—37 kohaselt on abielu kehtetuse tuvastamine kohtu pädevuses. Vangla ei saa tuvastada abielu kehtetust ning sellel alusel jätta kokkusaamist lubamata. Vanglal ei ole ka nõude alust taotleda kohtus abielu kehtetuks tunnistamist. Kuigi VangS § 23 lg 1 mõiste "perekond" mõistmisel võib lähtuda PerekS-st, on mõistet "perekond" kasutatud ka PS § 26 ja § 27." PS § 27 kasutatud mõiste "perekond" hõlmab ka vaba- ja külastusabielu vorme. Perspektiivis võib pidada võimalikuks ka samasooliste elukaaslaste lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, kui selline kooselu vorm laiemat sotsiaalset tunnustust leiab. (Annama,R. 2006:8)