Soome
Soomel on hea ohutuskultuur ning kõrgetasemeline päästeteenistus, mis on tunnusttaud ka mujal Euroopas.Soome päästeala eesmärgid on:
-
ühiskond, milles igaüks tunnetab oma vastutust turvalise keskkonna kujundajana ja toimib efektiivne õnnetuste ennetamine
-
hästi motiveeritud ja kompetentne personal
-
teenistused on suunatud kliendile, ökonoomsed ja proportsioonis ohtudega
-
tugev partnervõrgustik
Soome päästeteenistusel on kolm peamist ülesannet:
-
ennetada tulekahjusid ja õnnetusi
-
teostada päästeoperatsioone õnnetusjuhtumitel
-
teostada tsiviilkaitse töid hädaolukordades ja tagada valmisoleks sellisteks ülesanneteks
Soome päästeala prioriteedid aastateks 2008-2012 on:
- täieustatud õnnetuste ennetamine ja kodude tuleohutus
- regionaalse päästekeskuse töö ja teenistusvõimekuse arendamine ja meetmed kindlustamiseks oskuslikku ja kättesaadavat personali
- arendada valmisolekut suureõnnetusteks, keskkonnaõnnetusteks ja häsaolukordadeks
- tugevdada teadus ja arendustegevust, mis toetaks päästeteenistust activities which support rescue services
- hädaabikeskuse süsteemi usaldusväärsuse tõstmine ja selle teenistusvõimekuse täiusatmine
Päästeala juhtimine toimub läbi Siseministeeriumi päästeteenistuste osakonna, millel on palju volitusi. Keskadministratsiooni funktsioonideks on seadusloome, üldkoordineerimine, häirekeskused, välissuhted, koolitus.
Päästeala on jaotatud 22 päästepiirkonnaks. Päästepiirkond on moodustatud mitme kohaliku omavalitsuse ühendusena ja selle rahastamine toimub põhiliselt KOV sihtotstarbeliste eraldiste kaudu. Päästepiirkonnas on esindatud nii elukutselised, poolprofessionaalsed kui ka vabatahtlikud päästeteenistused. Päästepiirkond vastutab päästeteenistuse eest regioonis
Siseministeeriumi alluvuses on päästekool, mis asub Kuopios. See on riiklik, kutsealane treeningu asutus, mis annab haridust ja väljaõpet oma kindlas valdkonnas. Rahastamine toimub riigikassast. Kuopio Päästekolledžis on võimalik omandada päästja elukutset, kus on olemas ka päästekorraldaja eriala ning kus nominaalne õppeaeg on 1,5 aastat ning allohvitseridel 1,5 aastat. Päästeametniku kõrgharidust omandatakse Kuopio Päästekolledžis 3,5 aastat ning ametinimetuseks omistatakse tuletõrjeinsener.
Päästeteenistuses on hõivatud 24 000 inimest, kellest 5000 on täistööajaga, 4000 osalise tööajaga töötajad ja 15 000 on vabatahtlikud. Keskaparaadis ehk Siseministeeriumi osakonnas töötab 43 inimest. Häirekeskuste dispetšereid on 800.
Palgad keskaparaadis on u 3 500 EURi ehk 1,6 Soome keskmist palka.
Päästeteenistuses on palk u 1,2 Soome keskmist palka, millele lisanduvad nädalavahetuse, öise ja ohtliku töö lisatasud.
Keskaparaadi pensioniiga on sõltuvalt staažist 63-65 aastat. Puhkus 30-36 tööpäeva. Päästeteenistuse pensioniiga on 63 aastat, kuid seda plaanitakse tuua varajasemale ajale.
Haldusalal pole ametnike rotatsiooni seadusega ette nähtud.
Arvestatakse kõiki eelmisel riigitööl kehtinud soodustusi – puhkus, pension (sh ka puht-teenistuslikud) – ka uuel töökohal riigistruktuuris.
Päästeteenistuse vahetuse pikkus on üldjuhul 24h.
Soomes ei ole tuletõrjujate arv vahetuses määratletud. Kogu Soome on jagatud riskipiirkondadeks. Igas riskipiirkonnas on määratud esimese tuletõrjeüksuse aeg (st 1+3: tuletõrjevanem, autojuht ja kaks tuletõrjujat. Riskipiirkond 1. peab esimene üksus reageerima 6 minuti jooksul, riskipiirkond 2. 10 minuti jooksul, riskipiirkond 3. 20 minuti jooksul ja riskipiirkond 4. puhul ei ole aega määratud, kuid üksus peab reageerima nii kiiresti kui võimalik. Suurõnnetuste korral ning vajadusel peab olema juht ning 3 tuletõrjeüksust (nn platoon), mis reageerivad riskipiirkonnas 1. 20 minuti jooksul, riskipiirkonnas 2. ja 3. 30 minuti jooksul ning riskipiirkonnas 4. ei ole aega määratud. Regionaalsetel päästeteenistustel on õigus otsustada, kuidas nad teenust osutavad. Neil on õigus kasutada vabatahtlikke, osalise ajaga tuletõrjujaid või professionaalseid tuletõrjujaid. Praktikas on kujunenud selliselt, et riskipiirkonna 1. regioonides on olemas ka professionaalsed tuletõrjujad (Vilu).
Professionaalsed tuletõrjujad töötavad 24h ja seejärel on 72h vabad ehk siis on nad 1 päev tool ja 3 päeva vabad, mis teeb keskmiselt 42h töönädala. Samas on Helsingi tuletõrjujatel töönädal keskmiselt 44h ehk nende vahetus on 1 päev tööl (24h) ja 2 vaba päeva (48h) ning neil on õigus “vahele jätta” iga 5. vahetus. Seega on neil peale 4 vahetust 5 vaba päeva (120h).
Vahetuste organiseerimine oleneb konkreetsest komandost. Peaaegu iga professionaalne tuletõrjebrigaad Soomes tegeleb ka kiirabiteenusega (vastavalt tervise ja sotsiaalvaldkonna ametkondadega sõlmitud lepingutele) ning igas brigaadis on tavaline, et tuletõrjuja määratakse kiirabile iga teine vahetus ning tuletõrje kohustusse iga teine vahetus. Samas on Helsingis nii palju kiirabi väljakutseid, et vahetus korraldatakse järgmiselt: pool vahetust (12h) töötab tuletõrjuja kiirabis ja 12h tuletõrjuja kohustustes. Kiirabis töötades on tuletõrjujal väga palju väljakutseid terve päev. Tuletõrjuja kohustusi täites koosneb tema päev lisaks väljasõitudele veel ka koolitustest, testimistest, varustuse hooldamisest, ennetustööst..
Piirkondades, kus on professionaalsed tuletõrjebrigaadid, tehakse asendusi kahel moel. Esiteks võib vabatahlikud brigaadid kutsuda välja nende komandodesse ja teiseks, professionaalsed tuletõrjujad, kes on vabad, võib kutsuda välja tööle. Professionaalsetel tuletõrjujatel ei lasu kohustust tulla välja oma vabadel päevadel, kuid tavaliselt ei ole see neile probleemiks, sest saavad sellisel juhul ületunnitasu (praktikas on tunnitasu sellisel juhul 2 korda suurem tavatunnitasust) ning alati leidub palju tuletõrjujaid, kes on nõus välja tulema, kui neid kutsutakse. Piirkondades, kus on vaid vabatahtlikud tuletõrjebrigaadid, on asendus korraldatud selliselt, et alarmeeritakse kõiki brigaadi liikmeid või kui on tarvis, siis on alati võimalik paluda abi naaberbrigaadidelt. Seaduse kohaselt on naaberpiirkonnad volitatud vajadusel abi osutama.
Soome Siseministeeriumi koduleht:
http://www.intermin.fi/intermin/home.nsf/pages/index_eng
|