9. Rahvusvaheline koostöö

Päästeala rahvusvahelises koostöös juhindutakse riikidevahelistest lepingutest, ÜRO ja tema allasutuste egiidi all sõlmitud rahvusvahelistest konventsioonidest ning Euroopa Liidu juhenditest.

Teiste riikidega tehtava koostöö põhisuundadeks on vastastikuse abi osutamine, koolitus, häirekeskuste arendamine, rahvusvaheliste päästemeeskondade koostöö, aga ka töö vabatahtlikega ning tuletõrjesport. Piiriülest koostööd tehakse mitmete riikidega. Soome ja Läti Vabariigi ning Rootsi Kuningriigiga on sõlmitud riikidevahelised koostöölepingud. Päästeametil on sõlmitud rahvusvahelised koostöölepingud Soome Siseministeeriumi Päästeosakonna ja Läti Vabariigi Päästeametiga. Oluline on arendada pääste- ja kriisireguleerimisalast koostööd kogu Läänemere piirkonnas. (Areng)

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist päästealast ühistööd raamistab seni Eesti Sieministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Kodanikukaitse, Eriolukordade ja Loodusõnnetuste Tagajärgede Likvideerimise Ministeeriumi vaheline kavatsuste protokoll. Venemaa puhul on Eesti huvi eelkõige koostöö ja infovahte Venemaa loodepiirkonnaga. Samuti on Eesti päästetöötajad huvitatud Venemaal tehtud tuletõrje- ja päästealastest teadusuuringutest ning nende praktilisest kasutamisvõmalusest igapäevases tegevuses. (Areng)

Eraldi võiks esile tõsta kahepoolseid suhteid Armeenia ja Gruusiaga, kuys Päästeamet jagab oma teadmisi ja kogemusi nende riikide elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks. (Areng)

Euroopa Liidus tehtav koostöö on keskendunud elanikkonnakaitsele ning selle tegevuse peaeesmärk on tagada ja tõhustada Euroopa Liikmseriikide elanikkonna, keskkonna ja omandi kaitset loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral. Peamised koostöövaldkonnad on teavitusvõrgustik (ühine hädaolukorras kasutatav side- ja infosüsteem CECIS) koos andmebaasidega, ekspertide meeskonnad, koolitusprogrammid ning monitooringu- ja informatsioonikeskus (MIC), mis saab ja vahendab riikide informatsiooni ning hõlbustab kõige sobilikumate vahendite väljavalimist abi osutamiseks. (Areng)

NATO-ga tehtav koostöö toimub peamiselt tsiviilse hädaolukorraks valmisoleku (CEP) valdkonnas. Lisaks teeb Päästeamet aktiivset koostööd NATO elanikkonnakaitse komitee (CPC) ja NATO CEP-direktoraadi juurde moodustatud Euro-Atlandi hädaolukordade koordinatsioonikeskusega (EADRCC). Päästeteenistuse praktiline tegevus NATO suunal on seotud osalemisega eelnimetatud NATO struktuuride töös, osalemisega koolitustel ja õppustel. (Areng)

Peamine koostööpartner ÜRO-s on humanitaarasjade koordineerimise büroo (OCHA), mis koordineerib pääste- ja humanitaaroperatsioonide korraldamist. Peamised ÜRO rahvusvahelise abi koordineerimise vahendid ja mehhanismid, millega Päästeamet koostööd teeb on ÜRO suurõnnetuste hindamise ja koordinatsiooni meeskond (UNDAC), sõjaväe ja elanikkonnakaitse ressurss (MCDA) ja rahvusvahelise otsingu- ja päästetööde nõustajate grupp (INSARAG). Eesti Päästemeeskonna ülesehitamisel lähetub Päästeamet INSARAG-i soovitustest ja nõuetest päästemeeskondadele ning abi küsivale ja abi osutavale riigile. (Areng)

Päästemeeskonna baasil tagatakse Euroopa Liidus ja NATO-le deklareeritud võimekuste täitmine. (Areng).