Kreeka linnriigid
1200—400 eKr
Kreeka linnriigid hakkasid arenema pärast seda, kui õpiti kasutama talve-vihmasid maa niisutamiseks ja intensiivsemaks põllumajanduseks. Linnriigid olid oma riigikorralduselt erinevad, kuid põhinesid peamiselt kuninga, va-nemate nõukogu ja rahvakoosoleku mingil kombinatsioonil (kuningas oli sõjapealik, vanemate nõukogu koosnes kogukonnajuhtidest ning rahvakoos-olek koosnes kõigist relvakandjatest meestest). Aristoteles leidis, et iga riik läbis oma arengutee kuningavõimust, aristokraatiast, oligarhiast ja türanniast kuni demokraatiani välja. 5.saj eKr Ateenas väljaarenenud demokraatlikku riigivormi iseloomustas see, et kõik kodanikud pidid oma tegevusega teota-ma riigi üldist heaolu ning neil oli võrdne õigus osaleda riigi juhtimises ja avalike funktsioonide täitmisel. Poliitilisi usaldusmehi ja ametnikke, kollek-tiivsete kohtute liikmeid hakati valima loosi teel ning ametisse tagasivalimi-ne oli keelatud. Seetõttu said suurem osa kodanikke osaleda kohtute töös või mõnes riigiametis ja seega tuli iga kodanikku ka vastavalt kasvatada. Ame-tisolekule järgnes range revisjon, mille raames hinnati tegevust ametis ja võidi isikut karistada. 4.saj eKr viis Solon läbi Atika õiguse kodifitseerimise ja seega ka kirjapaneku. Õiguskorda läbivateks joonteks on võrdsus seaduse ees ja rahvatribunal kui kõrgeim õigusmõistja. Maa kuulus kogukonnale ja seda ei saanud võla katteks pantida. Levinud oli laenamine kõrge protsendi-ga. Võlgnik, kes ei suutnud võlga maksta, muutus võlausaldaja orjaks. Kri-minaalõigus jagunes avalikuks (nt riigireetmine, ametikoha kuritarvitamine, abielurikkumine, kupeldamine) ja eraõiguslikuks (nt tapmine, vargus). Atee-na õigus ei olnud keeruline juriidiline tehnika, vaid moraalinõuete ja terve mõistusega kooskõlas olev praktika. (Anners,E. 1995:22—31)
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.
R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008
|