Hellenistlik õigus
Hellenistlik kultuur tekkis, kui kreeklased vallutasid Ees-Aasia ja Egiptuse alad. Kuigi valitsevaks kihiks olid kreeklased, ei suutnud nad kohalikku õi-gust ega tava oluliselt mõjutada. Hellenistlikku riiki juhtis valitseja oma ar-mee kaudu. Järjepidevust loodi dünastia loomisega. Dünastia, nagu ka valit-seja muutmisega religioosse jumaldamise objektiks, suruti rahvale peale rii-givõim. Valitseja tahe oli jumalik ning avaldus seadusandluse ja õigus-mõistmise kaudu. Siiski olid valitseja võimalused poliitiliseks ja sotsiaalseks kontrolliks puudulikud, et oma tahet praktikas kasutada. Valitsevaks jäid siiski tava ja tavaõigus. Just sellel perioodil tekkisid stoikud (vt Zenon). Stoikud olid loomuõiguse filosoofia rajajad, leides, et õigus pärineb otse loodusest ja jumalatest ning loodus ja jumalad pidid olema ka õiguse uurimi-se aluseks. Stoikud olid deterministlikud – kõik, mis sünnib, on ettemäära-tud, ja inimene ei saa seda mõjutada. Maailmaseadus valitseb kogu toimuva üle. Riik läbib neli arenguetappi: tekkeperioodil juhib riiki monarh, õitsen-guperioodil samastub päritava kuningavõimuga, allakäigu- ja hävingupe-rioodil tulevad türannia või demokraatia. Tõeline inimene ei muretse häda või kannatuse pärast, vaid teda huvitab moraalne täiuslikkus ja voorus. Kaas-inimese vastu, vaatamata nende rassile, rahvusele või seisusele, tuleb tunda vendlust (vendlusidee võeti hiljem omaks kristluses). (Anners,E. 1995:31—33)
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.
R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008
|