Itaalia köök

Maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Toidu hankimine, valmistamine ning söömine  on itaallaste elus üks tähtsamaid toiminguid. Kööki on mõjutanud Kreeka, Saksamaa ja Araabia maad, samas on Itaalia köök olnud ISE suurem mõjutaja teistele köökidele.

Peamised toiduained

  • Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse.
  • Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala.
  • Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke.
  • Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, arti¨okke, sparglit, rooskapsast, obergiinit.
  • Puuviljadest on melon.
  • Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite.
  • Juustudest on kuulsamad parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone (kreemjas kodujuust).
  • Rõõska piima tarvitatakse harva.
  • asvainetest oliivõli, puuviljaseemneõli, searasva ja -pekki.

Maitsestamine

Kõige sagedamini kasutatakse aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja pipart, sibulat, küüslauku, muskaatpähklit, tüümiani, basiilikut ja estragoni.

Toitude valmistamine

  • Itaalia supid on tavaliselt vedelad liha-, kala- ja nuudlisupid.
  • Kastmeteks tehakse tavaliselt tomati- või paprikakastmeid.
  • Köögivilju hautatakse omas mahlas või õlis.
  • Magustoitudena süüakse rikkalikus valikus puuvilju, pähkleid, rosinaid ja nendest valmistatud maiustusi.
  • Kõrgelt hinnatakse jäätist.

Tuntumad rahvustoidud

Lõuna-  Itaalia tähtsamad toiduained on tomat ja pitsa. Domineerivad vein ja oliivõli.

Põhja- Itaalias on populaarsed  liha, soustid, risoto, polenta ja lasanje.

Risoto - riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju, seeni, juustu, veini ja muud.

Ravioolid- pastatooted, mida täidetakse liha, kala või köögiviljadega

Tortelliinid - pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga

Minestrone - köögiviljasupp

Carpaccio - soolatud ja pipardatud veiseliha keeratakse fooliumisse ja asetatakse paariks tunniks külmkappi. Seejärel lõigatakse õhukesteks viiludeks ja piserdatakse õliga üle ning kaetakse erinevate lisanditega ( näiteks marineeritud seente, arti¨okiviilude, juustu ja basiilikuga).

Bruschetta - pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Süüakse kohe.

Tiramisu – suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, lisatakse munakollased vanilliekstraktiga.

Mascarpone juust ja rumm vahustatakse ühtlaseks massiks, seejärel segatakse juurde munasegu ja vahustatud vahukoor.  Kauss vooderdatakse espressos niisutatud küpsiste või biskviitpõhjaga, peale valatakse juustusegu ja silutakse pealt ühtlaseks. Lastakse külmas seista ja serveeritakse peale raputatud riivitud ¨okolaadiga.

Joogid

Toidu kõrvale juuakse valdavalt veini. Peale selle tarvitatakse likööre, viskit, õlu ja mineraal vett. Väga armastatakse juua kohvi, tuntumad kohvijoogid on espresso ja cappuccino.

Tavad

Hommikul piirdutakse tassi kohvi või kuuma ¨okolaadiga koos saiakese või võileivaga.

Lõunasöök on mitmekäiguline, mis koosneb külmast eelroast, kuumast supist, pastaroast, liha- või kalaroast kartulite  ja köögiviljadega ning magustoidust. Viimane võidakse asendada  espresso või cappuccinoga.

Õhtusöök on kerge eine: supp, külmad lihalõigud, salat, juust ja puuviljad.

 

 
 

Toitlustuse alused