Sõiduvahendi rataste õige reguleerimine on üks tähtsamaid
momente sõiduohutuse tagamisel ja auto pikaajalisel kasutamisel.
Reguleerimise täpsusest oleneb:
- rehvide kulumiskiirus / kulumisühtlus
- kütusekulu
- auto teel püsimine,
- auto "käitumine" kurvi sisenemisel,
- kurvis, kurvist väljumisel,
- pööretel kurvidesse sisenemisel sõiduki teel püsimine
- silladetailide jm veermikuosade kulumine
- rooliratta asend
- autojuhi mugavus
MILLISED ON TUNNUSED, ET SÕIDUK VAJAB SILDADE REGULEERIMIST ?
- rehvide ebaühtlane kulumine - üks rehviäär rohkem kulunud kui teine - aluskiht välja kulunud, tavaliselt ei märgata seda enne kui rehvitöökojas. Oma osa etendab siin ka rehvirõhk. Liiga palju õhku rehvis - rehv kulub keskelt rohkem. Liiga vähe õhku - rehv kulub äärtest rohkem.
- auto teelt kõrvalekaldumine - paremale / vasakule - kui rool hetkeks lahti lasta - eeldus siledal ja tasasel teel sõitmine - jälgi liiklusohutust !!!
- rooliratta viltune asend - auto sõidab otse, kuid rooliratas on juhil viltu käes
- kurvi sisenedes auto juhitavus "langeb" - auto tahab ise "kuhugi" minna
- auto "ujub" teel, kord tahab minna vasakule, kord paremale. Ikka
sinna kuhu tal kergem minna. Kui sõiduvahendil esinevad eelpool
kirjeldatud tunnused, siis on üpris tõenäoline, et esisillal on
lahkujooks e esimesed rattad on lahku. Teadaolevalt peavad esirattad
olema võrdse kokkujooksuga või siis mõnemillimeetrise kokkujooksuga või hoopis
lahkujooksuga. Kõik sõltub muidugi konkreetsest sõidukist ja tema tehaseandmetest ja kasutusest.
- kui auto esirehvid "kiunuvad" kurvi sisenedes, esisilla rehvide välisküljed kuluvad kiiremini - siis on tõenäoliselt tegemist liigse kokkujooksuga ehk rattad on eestpoolt vaadates liiga kokku
- väga oluline on ka tagasilla rataste erinevad kalded: kokku-lahkujooks, külgkalded - osadel sõiduvahenditel ei saagi tagasilda reguleerida. Siin aitab ainult uute sillapukside paigaldamine.
- veermik tuleb alati reguleerida peale mingi veermiku detaili vahetust. Kui veermik jääb paika keeramata, siis peale selle, et auto on halvemini juhitav, võivad rehvid juba mõnekümne kilomeetriga ära kuluda. Suure läbimõõduga rehvid maksavad sadu eurosid! Ideaalis võiks sillastendi teha isegi peale igat rehvivahetust. Reaalselt niipalju seda muidugi ei tehta.
Veermiku reguleerimine tuleb läbi viia korraliku masinaga. Nagu ka rataste tasakaalustamispink, nii on ka sillastend täppis mõõteriist ja tema täpsus ja andmete korrektsus on otseselt seotud sellega kuidas masinat hooldatakse ja hoitakse. Kellad mis käivad rataste külge ei tohi maha kukkuda ja need peavad olema puhtad.
Enne igat sillastendi tuleb teostada veermiku kontroll. Sillastendi pole mõtet teha kui veermikus on mingisugune lõtk või kui mingisugune puks on läbi. Tänapäevane sillastend on väga täpne töövahend ja isegi 1mm lõtku ta tunneb ära ja ei luba sillastendi edasi läbi viia.
Enne igats sillastendi tuleb ka kontrollida rehvirõhku. Rehvid on osa auto veermikust ja vedrustusest ja need mõjutavad auto juhitavust otseselt. Korrektse, mudelile sobiva rehvirõhu saab teada kas juhiukse pealt, kütuseluugi pealt või siis auto manualist. Osadel mudelitel (Toyota) on rehvirõhud kirjas ka kindalaekas asuva kleepsu peal.