Diagnostikaseadmed

Kaasegsetel autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on erinevate süsteemide juhtimine teostatud juhtplokkide abil. Juhtplokid võimaldavad süsteemide täpsemat toimimist, arvestades ka süsteemidele mõjuvaid välistegureid.

 

Arvutivõrkude kasutamine autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on esitanud ka kõrgendatud nõuded neid teenindava töökoja personalile. Tekkinud on vajadus soetada erinevaid diagnoosiseadmed, tarkvarasid jms., mis nõuavad töökodadelt suhteliselt suuri investeeringuid.

Kaasaegne diagnostikaseade maksab umbes 3000 eurot ja lisaks tarkvara litsents ka umbes 600 eurot.

Muidugi on turul palju erinevaid seadmeid. On halbu ja on häid. Erinevad nad oma omadustelt ja lisafuntsioonidelt. Meil Eestis on levinumad diagnostikaseadmete tootjad Boch KTS, Autocom ja Launch. Igal ühel neist on oma plussid ja miinused ja ideaalis võis töökojas need 3 kõik olemas olla. Osa diagnostika seadmeid loeb paremini osasid marke, teine jälle teisi. Kus ja millal mingit seadet kasutada tuleb  saab kõige paremini kogemusega teada

Kasutatud piltide allikad: http://www.uobd2.com/upload/pro/autocom-4.jpg

http://images.gasgoo.com/MiMgIzY5OTIxMDEwMA--/auto-part-launch-x431-scanner.jpg

http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTrtxMmdyxsv4as74hZviU3W5

Diagnostikaseadmega saab lugeda veakoode, kustutada ja nullida service tulesid, vaadata erinevaid parameetreid. Samuti saab aktiveerida erinevaid mooduleid (liigutada akent üles alal, tulesid eraldi...). Saab programmeerida erinevaid väärtusi ja seadistusi. Õige ja kvaliteetne diagnostikaseade maksab küll palju, aga kui tehnik oskab sellega teha kõiki toiminguid, siis on see väga tulus ja erinevate vigade leidmine on lihtne.

Programmid erinevatel seadmetel ei erine üksteisest väga palju. Võrdluseks võib tuua Ms Word ja Office või siis erinevad nutitelefonid. Kui üks programm juba selge on, siis natukese õppimise ja proovimise järel on ka teine selge. Põhifunktsioonid on neil kõigil samad.

Osad programmid sisaldavad ka remondi manuale ja juhiseid, kus on täpselt näidatud detailide asukoht ja veaotsingu etapid.

Diagnostikaseade pole aga mingi imemasin, mis ütleb ära kust veermik koliseb. Diagnostikaseadmega näeb ära elektrilised asjad- Moodulid, andurid ja täiturid.

Diagnostik on inimene kes kasutab diagnostikaseadet oma töös. Autodiagnostikuks ei saa keegi õppida, autodiagnostikuks sünnitakse-  ütleb vanasõna. Diagnostikul peab olema terve auto koos kõikide oma süsteemidega täiesti selge, sest tihtipeale põhjustab mõni viga hoopis teist viga või vastupidi. Diagnostikul peab olema väga hea mõtlemisvõime, järeldusvõime ja loogika. Väga suur panus on siin ka kogemusel.

Autot diagnostikaseadmega ühendab OBD pistik.

See on diiselautodel kohustuslik 2004 aastast ja bensiinimootoriga autodel 2000 aastast. Paljud autotootjad kasutasid seda aga ka juba varem. See on nagu USB ots arvutil, mis on kõikidel tootjatel ja seadmetel sama.
Kui autoga on diagnostikaseade ühendatud, siis tuleb autol süüde sisse keerata, et seade saaks ühendust auto "ajuga".
Kui autol on süüde sees, saab diagnostikaseade ühendust kõikide plokkidega ja saab sealt lugeda andmeid. Kui süüde on sees tasub tuled maha keerata, raadio kinni panna ja salongipuhur nulli keerata, muidu võtavad nad asjatult energiat. Tänapäeva paljude lisadega ja juba natuke vanema akuga sõiduk ei pruugi enam käivituda juba 10 min pärast. Erinevad seadistused (raadiokoodid, istmete mälud) kustuvad ka siis ära. Et sellist olukorda vältida, TULEB ALATI kui diagnostikat tegema hakatakse ühendada autoga akulaadija!! See hoiab püsivat pardapinget ja auto aku täis.

 

 Mis on vahet erinevatel diagnostikaseadmetel?

Milliseid vigu saab avastada diagnostika seadmega?