Rahvamuusika, teraapilise mõjuga muusika, taustamuusika, kaasaegne muusika
Rahvamuusika on mingis inimrühmas
kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa
folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on
tihedalt seotud tants.
Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste
vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Rahvamuusika on tänapäeval populaar- ja kunstmuusika kõrval üks muusikaliikidest. Käesolevas
kontekstis vaadeldakse rahvamuusikat kui muusikatraditsiooni saadust, mis on arenenud
suulise edasiandmise käigus.
Tegurid, mis kujundavad traditsiooni on:
- järjepidevus, mis
ühendab olevikku minevikuga;
- varieerumine, mis
tuleneb üksikisiku või grupi loomingulisest impulsist;
- sotsiaalne valik, mis määrab, millis(t)es vormi(de)s muusika edasi elab.
Mõistet võib kasutada muusika kohta, mis on arenenud
algajast saadik ühes ühiskonnas ja on mõjutamata üksikheliloojate poolt loodud
pop- ja kunstmuusikast, ning on liitunud selle ühiskonna üleskirjutamata
elavasse traditsiooni. Siia ei kuulu komponeeritud popmuusika, mille ühiskond
on valmis kujul üle võtnud ja mis jääbki muutumatuks, sest ainult muusika
ümberkujundamine ja ümberloomine on see, mis annab talle rahvamuusika iseloomu.
Eesti vanema
rahvamuusika helikeel võib tänase inimese kõrvale tunduda harjumatuna, eriti
kui see kõlab kontserdisaalis – sest see muusika polegi niisuguse olukorra
jaoks loodud. Rahvalaul polnudki kuulamiseks, vaid kaasalaulmiseks. See pakkus
võimalusi erisuguste meeleolude ja sündmuste puhul täiel rinnal hõisata, kogu
südamest halada, sõnajõuga manada või laulu saatel rütmiliselt ringis sammudes
ühtekuuluvust tunnetada. Vanema rahvamuusika paremaks mõistmiseks tuleks
tutvuda ka selle pärimuse kandjate eluviisiga: talupoegliku elu tavade,
mõtteviisi ja uskumustega.
Ka tänapäeva
eestlaste rahvamuusika on küllalt kirju
– seal leidub nii regilaule, saksapäraseid viise kui lääne poplugusid. Kui
tahetakse leida kas oma hingele või teistele näitamiseks midagi eripärast,
pöördutakse sageli mineviku pärimuste poole.
Instrumentaalne rahvamuusika. Pillimuusika
võib oma olemuselt üldjoontes liigitada
kaheks: vanem ja uuem instrumentaalne rahvamuusika.
Vanemale pillimuusikale on omane modaalne ehk
laadiline mõtlemine, kitsas meloodia ulatus, ühehäälsus, lühikesed vormid,
varieeruvus. Vanema rahvamuusika alla võib liigitada vanemad torupilli-,
parmupilli-, sarvepillilood, väikekandel, mõningad torupillipärased viiulilood.
Uuemale pillimuusikale on omane
funktsionaal-harmooniline mõtlemine üsna lai meloodia ulatus, lisaks
ühehäälsusele ka mitmehäälsus. Uute, nn. moodsamate pillide (viiul, uuem
kannel, lõõtspill) kasutuselevõtmisega laienes tunduvalt ka repertuaar, kuna
need pillid võimaldasid mängida muusikaliselt nõudlikumaid pillilugusid
(labajalavalsid, polkad, reinlendrid said moetantsudeks 19. sajandi algusest
alates). Veel kuni 20. sajandi algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala,
naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks (www.rahvamuusika.ee).
Teraapilise
mõjuga muusika. Muusikat on kasutatud ravivahendina
ammustest aegadest alates. Muusikaga saab stimuleerida virgust ja hõlbustada
lõõgastumist, suunata meeleolu ja avastada muusikaliste kujundite vahendusel
oma sisemaailma. Muusikale vastuvõtliku inimese jaoks võib muusikal olla
oluline roll elu muutuvate nõudmistega kohanemisel. Muusika võib olla vahendiks,
kuhu suunata rõõm ja õnnetunne või lohutajaks üksinduses ja traagilistel
hetkedel. Muusikapalad loovad sageli silla elu erinevate perioodide ja tähtsate
sündmuste vahel. Helid võivad olla ka suhtlemisvahendiks, võimaldades
mitteverbaalset vestlust, kui sõnaline eneseväljendus on tõkestatud. Muusika
olulisust ja otstarvet igapäevaelus tajume siiski enamasti intuitiivselt, ilma
seda pidevalt lahti mõtestamata, rääkimata seostamisest tervisega. Ka
muusikalised vajadused on indiviiditi erinevad ja ajas muutuvad.
Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav
teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba,
improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes
eesmärgipäraselt inimese füüsilise ja/või psüühilise tervise säilitamiseks või
parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks.
Muusikateraapia on suunatud eeskätt tunnetuse ja
suhtlemise arendamisele, emotsioonide ja käitumise juhtimisele,
toimetulekuoskuste õpetamisele. Muusikaterapeut lähtub oma töös järgmistest
ülesannetest :
- Stiimulite teadvustamine. Muusikat kasutatakse kehatunnetuse ja meelte arendamiseks. Esmaseks sammuks on helivibratsiooni tunnetamine ja heli tekitamise
põhimõtete tundma õppimine. Arusaam muusika tekkimisest ja mõjust saab
selgeks muusikainstrumendi abil, näiteks keha vastu surutud kitarril või
trummil helisid tekitades.
- Füüsiline ja psühholoogiline stimulatsioon. Muutustega
muusika tempos, dünaamikas, meloodias saab tekitada huvi muusika vastu.
Helid ja nende tekitamine on stimulatsiooni ja motivatsiooni allikaks.
Pillimäng arendab kontakti ümbritseva keskkonnaga.
- Suhtlemisvõime arendamine. Muusikateraapia
üheks esmaseks ülesandeks on kontakti saavutamine ja suhtlemise
soodustamine kasutades selleks muusikalisi vahendeid.
- Emotsionaalse eneseväljenduse võimaldamine. Muusikainstrumentidel saab väljendada erinevaid emotsioone. Paljudel
juhtudel on arenguhäired kombineerunud psühhiaatriliste häiretega nagu
ärevus ja depressioon. Muusikateraapia pakub võimaluse oma negatiivseid
tundeid ja konflikte välja elada ning muusikast isetegemise rõõmu kogeda.
- Kognitiivsete võimete arendamine.
Muusikaga saab arendada tähelepanu ja keskendumist, meeldejätmist ja
helide äratundmist, enese organiseerimist.
- Käitumise juhtimine.
Muusikateraapiarühmas (ka individuaalteraapias ) saab arendada endast
märku andmist ja kaaslaste märkamist. Muusikalise tegevusega saab vähendada
ennastkahjustavat või sundkäitumist ja hirmu võõrastega suhtlemise ees.
- Individuaalsete ressursside teadvustamine. Muusikalises tegevuses on võimalik oma potentsiaali rakendada. Areng
muusikalises tegevuses kajastub edasiminekuna ka igapäevastes tegevustes (www.gim.ee).
Muusikat ja laule saab kasutada
oskuste treenimiseks. Pillimäng arendab motoorikat, rütmi või viisi
jäljendamine treenib tähelepanu ja kuulmist. Mitmekesi koos musitseerimine
arendab koostöö oskust. Vajalikud tegevusjuhised jäävad lapsele paremini
meelde, kui need on lapse enda poolt laulusõnadeks kujundatud. Lapse laulu ja
pillimängu salvestamine ja sellele järgnev helisalvestuse kuulamine võivad olla
lapsele lõbusaks meelelahutuseks, aga ka iseendasse pilgu heitmiseks ja aluseks
uutele muusikalistele katsetustele.
Muusikateraapia seob muusika ja
sellest saadud elamuse tervikuks, võimaldades seda teadlikult ja
eesmärgistatult rakendada oma terviseressursside täiendamiseks. Muusikateraapia
kuulamistehnikaid ja -meetodeid kasutades ei eelistata üht muusikastiili
teisele. Rakendust leiab igasugune muusika. Ehk teisisõnu – iga muusikaline žanr
võib toimida teraapiliselt. Erinevad inimesed vajavad oma probleemide
lahtiharutamiseks erinevat muusikat. Nii ongi mõne kliendi puhul tarvis
kasutada Viini klassikute teoseid, samal ajal kui mõnel teisel juhul annab
efekti hoopis heavy-metal.
Muusikateraapiast osa
võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi
oskusi või teadmisi. Tegevused on jõukohased kõikidele (ww.gim.ee). Taustmuusika.
Muusika ümbritseb meid iga päev
ja peaaegu kõikjal – tihti me isegi ei märka seda. Läbimõeldud taustmuusika
valik aitab muuta keskkonda meeldivamaks ja harmoonilisemaks. Ãœhtse
klienditeeninduskeskkonna loomiseks tasub taustmuusikat kasutada lisaks
siseraadiole ka näiteks veebilehel või telefoni ooterežiimil.
Õigesti valitud taustmuusika väärtused on:
- kommunikeerib ettevõtte korporatiivväärtusi;
- tekitab keskkonnas viibivates inimestes häid
emotsioone;
- sisustab teenindusjärjekorra ooteaega;
- maskeerib teeninduskeskkonna müratausta;
- kujundab teenindusruumides ühtset
klienditeeninduskeskkonda.
Muusika elemendid, nagu tempo,
harmoonia, helikõrgus mõjutavad inimesi nii füüsiliselt, vaimselt kui
sotsiaalselt. Muusika paneb inimese soovitud tempos liikuma, tekitab emotsioo-ne,
assotsiatsioone ning soodustab suhtlemist.
Tavapärasemad taustmuusika stiili- ja teemavalikud: ·
kaubanduskeskused
– Lounge, Jazz/Easy Listening, Soul/Funk, Pop; ·
jõulud
– Easy Listening, klassika, pop; ·
jaanipäev (www.artist.ee).
Kaasaegne
muusika. Üsnagi tavaline on, et igal ajajärgul leidub
virisejaid, kes heietavad, et kaasaegne muusika ei kõla enam meeldivalt või nii
nagu vanasti. See ongi peamine tegur,
mis muudab kaasaegsele noorsoole meeltmööda muusika vanemate inimeste jaoks
täiesti vastuvõetamatuks. Tegelikult on vanavanematel lõpuks ometi ka õigus,
sest hiljuti tõestas üks põhjalik uuring, et sellisel jutul on käesoleval
ajastul tõepoolest rohkem tõepõhja all kui iial varem!
Viimase viie
aastakümne jooksul on mainstream muusika
muutunud järk-järgult melanhoolsemaks ja selle sõnum emotsionaalselt
vastuolulisemaks. Kõrvutades üle 100 ülemaailmselt levinud muusikapala tempot
ja helistikke, jõudsid analüütikud järeldusele, et mida aeg edasi, seda
harvemini leidub muusikapalasid, millele tahaks hoogsalt kaasa plaksutada,
sagenenud on melanhoolsus ning vastuolu mažoorse helistiku ja nukra või sünge
sõnumi vahel. Millest see küll tuleneb? Põhjuseks on üha süvenev enesekesksus
ning tarbimiskultus, mille raskuskese on valikuvabadusel, kultuurilisel ja
sotsiaalsel vastandlikkusel, soorollide nihkumisel ja popkultuuri tarbijate
vajadusel eristuda.
|
