• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Haldusakti mõiste
  • 2. Otsustuste liigid
  • 3. Otsustuste eristamine
  • 4. Haldusakti vormistamine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Haldusakti mõiste

Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt (HMS §51 lg1). Haldusakti tunnused on järgmised:

–        haldusorgan – isik, asutus või kogu, kellele on õigusaktiga pandud haldusülesande täitmine (HMS §8)

–        haldusülesanne – avalik-õiguslik tegevus, mis ei ole õigusloome (seaduse ettevalmistamine) ega õigusmõistmine (väärteo- või kriminaalmenetlus);

–        avalik-õiguslikus suhtes – halduskandja teostab oma avalik-õiguslikku võimu temale õiguslikult allutatud isikute suhtes;

–        üksikjuhtum – konkreetne eluline olukord;

–        reguleerimine – õiguslikule tagajärjele suunatud;

–        haldusväline isik – füüsiline või juriidiline isik, kes ei kuulu haldusorgani koosseisu ega ole ise haldusorgan;

–        ühepoolne – haldusorgan määrab ise, mida isik tegema peab või teha ei tohi või millises ulatuses talle soodustust antakse.

Haldusakti andmisest keeldumine ei ole sisu järgi haldusakt, kuid see loetakse haldusaktiks (HMS § 43 lg 2). Keeldumine peab vastama kõigile haldusakti menetlus- ja vorminõuetele.

•         Haldusakti liigid:

–        korraldus – kohustav või keelav haldusakt, mida reeglina antakse teenistusalastes suhetes. Korraldusi annavad üksikaktidena ka valla- või linnavalitsused (KOKS § 7). PäästeS §16 järgi antakse päästetöödel korraldusi. 

–        ettekirjutus – kohustav või keelav haldusakt, mida reeglina antakse haldusvälistes suhetes. PäästeS §28⁵ tuleohutuse järelevalve raames ettekirjutusi

–        otsus – haldusakt, millega tuvastatakse asjaolusid või lahendatakse õigusvaidlusi (karistusotsus, vaideotsus). Kohtute sisulised lahendid on otsused. KOKS § 7 järgi annab valla- või linnavolikogu üksikaktidena otsuseid. Praktikas tihti soodustavad aktid;

–        käskkiri – haldussisene üld- või üksikakt, kuid praktikas kasutatakse ka haldusvälistes suhetes; nt immatrikuleerimise ja eksmatrikuleerimise käskkirjad, ministrite ja kantslerite teenistusse võtmise käskkirjad jne.

–        luba, nõusolek või heakskiit – haldusakt, millega antakse subjektiivne õigus (pensioniotsus, stipendiumiotsus jt) või kõrvaldatakse õiguse või vabaduse kasutamise takistus (ehitusluba).

Tavalise haldusakti ja määruse vahele jääb spetsiifiline haldusakt, mida nimetatakse üldkorralduseks. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. (HMS § 51 lg 2). Üldkorralduse tunnused on järgmised:

–        haldusakt – üldkorraldus peab vastama kõigile haldusakti tunnustele (haldusorgan, -ülesanne, avalik-õiguslik suhe, üksikjuhtum, isik jne).

–        üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikud – erinevalt haldusaktist on üldkorralduses adressaatide ring määratud kindlaks üldise tunnuse alusel (nt kõik loengul osalevad üliõpilased, kõik päästetööde lähetuses viibivad isikud jne). Üldkorraldusteks on nt kohaliku omavalitsuse otsus, millega keelatakse kuival aja metsa minek; haridus-, hoolekande- või kinnipidamisasutuse kodukord, mis reguleerib selle asutusega püsivalt seotud isikute (õpilased, üliõpilased, kinnipeetavad, ajateenijad, patsiendid või hooldatava) käitumist; karantiini või evakuatsiooni korraldused või teatud alasse sisenemise keelamine; või kohustavad ja keelavad liiklusmärgid, millega reguleeritakse konkreetses liiklusolukorras oleva liikleja käitumist jms; või

–        asja avalik-õigusliku seisundi muutmine – haldusakt ei reguleeri isiku tegevust, vaid asja õiguslikku seisundit; nt tunnistatakse hiietamm kaitstavaks objektiks, suletakse ajutiselt avalikult kasutatav tänav vms.

Üldkorraldus peab vastama kõigile haldusakti tunnustele ja vorminõuetele, sh olema põhjendatud ja sisaldama õiget vaidlustamisviidet. Üldkorraldusel on mõned erisused:

–        üldkorralduse adressaate ei pea ära kuulama (HMS §40 lg3 p6), kuid selle andmiseks võib olla vajalik avaliku menetluse läbiviimine (HMS §46 lg1);

–        kui üldkorraldus pole vahetult tajutav, tuleks see avalikult teatavaks teha (HMS § 31 lg 1 p 2). Üldkorraldus on vahetult tajutav, kui see on pandud välja märkide või piirdena, edastatud valjuhääldi, sidevahendi või meedia kaudu;

–        üldkorraldust saab vaidlustada 30 päeva jooksul ajast, millal üldkorraldust isiku suhtes rakendati või isikul tekkis üldkorraldusest tulenevalt kohustus või piirang (RKHK 3-3-1-95-07).

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License