PÕHIMÕISTED

lahend. Väärteo kohtuvälise menetluse lahend on otsustus, millega lahendatakse asi sisuliselt (tuvastatakse süü ja määratakse karistus, lõpetatakse menetlus vms) või tehakse muu otsustus, mis menetluse tulemusest sõltumata oluliselt piirab isiku põhiõigusi või –vabadusi või muul viisil mõjutab isiku õigusi ja kohustusi (vabaduse võtmine, ekspertiisiainese võtmine, läbiotsimine vms).

haldusakt. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt (HMS § 51 lg 1).

üldkorraldus. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (HMS § 51 lg 2). Üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele antud haldusaktiks on metsa mineku keelt, ohuala piiramine, keeld minna jääle või teatud territooriumilt evakueerumise korraldus. Asja õiguslikule seisundile suunatud haldusaktiks on nt dokumendi arhivaaliks tunnistamine või hoonele mälestise seisundi andmine. Üldkorraldusteks on ka ühe asutusega seotud haldusvälistele isikutele suunatud korra või eeskirja kehtestamine (nt kooli kodukord, vastuvõtu- või eksamitingimused jms).

määrus. HMS § 88 kohaselt on määrus täidesaatva organi üldakt, millega reguleeritakse abstraktselt isikute käitumist. Selliseid määrusi annavad välja Vabariigi Valitsus, ministrid ja kohaliku omavalitsuse organid (valla- ja linnavolikogu ja –valitsus). Kuigi HMS § 2 lg 1 kohaselt antakse määrusi haldusmenetluses, siis reaalselt toimub see vastavalt õigusloome korraldusele, mitte haldusmenetluse reeglitele.

Määrust haldusmenetluses ei või segi ajada menetleja määrusega väärteo kohtuvälises, kriminaalasja kohtueelses või kohtumäärusega kohtumenetluses. Menetleja määrus on lahend, millega lahendatakse menetluse seisukohalt olulisi menetluslikke küsimusi. Sellisteks menetluslikeks küsimusteks on asja üleandmine teisele menetlejale, sundtoomine, läbiotsimine, ekspertiisiainese võtmine ja ka menetluse lõpetamine.

haldusleping. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid (HMS § 95). Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Haldusorgan võib haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu isikuga, kellele haldusakt oleks muidu suunatud, kui seadus või määrus ei näe otseselt ette üksnes haldusakti andmist.

toiming. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1).

regulatiivsus. Haldusorgani otsustus või muu tahteavaldus on regulatiivne, kui see on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Regulatiivne tähendab, et otsustusest tekkib teisele isikule subjektiivne õigus või juriidiline kohustus, see muutub või lõppeb. Regulatiivsusele vastandub halduse tegevus, millel on faktilised tagajärjed, nt isikute teavitamine ohust, isikuandmete kandmine registrisse, isikule kutse või teate saatmine ning millegi reaalne ärategemine nagu kustutamine, lammutamine, ehitamine, teisaldamine jne.

haldusväline isik. Haldusväline on isik, kes asub väljaspool avaliku halduse organisatsiooni, sõltumata isiku juriidilisest vormist või liigist. Avaliku halduse organisatsiooni kuuluvad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu avalik-õiguslik juriidiline isik, v.a kui ta osaleb eraõiguslikus suhtes omaniku või lepingu poolena, ja kõik nende struktuuriüksused ning halduslepinguga volitatud eraõiguslik juriidiline isik ja eraõiguslik võimuteostaja haldusülesannete täitmisel. Seevastu füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kes teostab oma subjektiivseid õigusi või juriidilisi kohustusi, osaleb õigussuhtes kui haldusväline isik.

haldusülesanne. Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusaktidega kindlaksmääratud ülesanne, mida teostatakse avalikes huvides või üldsuse huvides, mitte isiku või organisatsiooni enda huvides. Haldusülesanne eristub teistest järgmistest avaliku võimu ülesannetest (õigusmõistmine, sh õigusvaidluste lahendamine ja karistuste kohaldamine, ja õigusloome, sh nii seadus- kui ka määrusandlus) ja eraõiguslikust tegevusest (asja kasutamine, käsutamine ja valdamine, tehingute tegemine ja juriidilistes isikutes osalemine jms).