Paljandid
Tamme paljand
Tamme paljand on tuntud vanimate hästisäilinud rüükalade leidude poolest.Astangu suurimaks kõrguseks on 8,5 m. Asub Võrtsjärve idakaldal. Paljandilt avaneb kaunis vaade Võrtsjärvele, panga jalamilt võib leida murrutuskulpaid (koopaid).
Aruküla koopad
Aruküla koopad on uuristatud Aruküla lademe valgesse liivakivisse. Koobastik asub 0,8 ha suurusel maa-alal. Käigud on 1 – 1,5 m kõrgused ja käikude ristumiskohtades on paari ruutmeetri suurused ruumid. Aruküla koobastik on rahvusvahelise tähtsusega kalafossiilide leiukoht ning nahkhiirte – suurkõrva ja põhja-nahkhiire talvitumiskoht.
Kallaste pank
Peipsi läänekaldal Kallaste linna kohal asub ühe kilomeetri pikkusel lõigul 11 keskdevoni Aruküla lademe liivakivi paljandit. See on suurim liivakivipaljand kogu Eestis. Kohati langeb liivasein otse järve. Kõrgem paljand ulatub kaheksa meetrini. Paljandub rooskas, kollakas ja punakas pruun põimkihiline liivakivi, milles on suuri valgeid liivakivi pesi. Leidub rohkesti koopaid. 350 miljoni vanuses liivakivis leidub tolleaegses meres elanud organismide kivistisi.
Panga kõrgemates lõikudes on palju kaldapääsukeste pesaavasid. Siis on arvatavasti Eesti suurim kaldapääsukeste koloonia.
Paistu põrgu
Aruküla lademe liivakivi suurima paljandi „ Paistu põrgu“ kõrgus on 17 m kõrge. Liivakivi paljandub 40 m pikkusel lõigul.
Asub Loodi looduspargis
Maimu koobas
Asub Karksis Mäkiste külas Halliste ürgoru lisaoru järsus nõlvas. Koobas on Aruküla lademes. Seda koobast kirjeldab A. Kitzberg oma jutustuses „Maimu“. Põimjakihiliste liivakivide värvitoon varieerub kollakast tumevioletseni.
Helme koopad
Helme koopad moodustasid ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis on andnud ainet rahvajuttude tekkeks. Koopad on tekkinud allikavete uuristava toime tulemusena ja laiendatud inimeste poolt. Säilinud koopasaalid on: läbimõõduga 6 m ja kõrgusega 3,5 m ning ümmargune koobas läbimõõduga 5,5 m ja kõrgusega 2m. Helme koobastes on olnud vähemalt 200 m käike.
Koorküla koopad
Koorküla koopad asuvad Õhne ürgoru ühe vasakpoolse lisaoru nõlvas Koorküla pargi vastas. Nad hõlmavad umbes veerand hektari suuruse ala. Koobas on uuristunud burtnieki lademe liivakivisse. Koobastiku asukohta tähistavad maapinnal korrapäratu piirjoonega lehtrid, mille põhjas esineb väikesi maaaluste käikude avasid. Suurim ava asub ürgoru nõlvas ja sellest pääseb kuni 1,5 meetri laiusesse ja 1,3 meetri kõrgusesse veidi kallakusse käiku. Käik viib väikesse koopasse, kust edasi hargneb mitu käiku, enamus kinnivarisenud.
Hinni kanjon
Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Rõuge vallas
Ainulaadne on kanjonorg, ainukene Eestis.
Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Esimesed 50 meetrit ülesvoolu on kanjoni laius 6 - 10 meetrit, siis aga kitseneb kanjon 3 meetri laiuseks. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. s
Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas.
| 
