Stiiliõpetus
Stiil kõige laiemas mõttes on esinemislaad. Stiil kitsamas mõttes on lingvistiline kategooria.
Keeles esineb palju stiililaade. Nende kasutamine sõltub käsiteldavast ainevallast ja eesmärgist.
- Asjaajamisstiil – dokumentides
- Ajakirjandusstiil – ülesanne on anda inimestele informatsiooni, mõjutada nende arvamusi.
- Kõnestiil – esineb inimeste igapäevases suhtlemises nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
- Teadusstiil – intellektuaalse sisu edastamine.
- Ilukirjandusstiil – kunstikasvatuslik eesmärk.
- Oraatoristiil – Apelleerib auditooriumi emotsionaalsele kui ka intellektuaalsele aspektile ja sõltub lähemalt sellest, kes kus kellega räägib.
Stiilivahendid on:
- Sõnavaralised ehk leksikaalsed
- Lauselised ehk süntaktilised
- Foneetilised ehk heakõlavahendid
Stiil peab olema puhas, see peab vastama kirjutise eesmärgile ja peamisele sisule.
- Hea stiil on selge, täpne, tabav, puhas, loomulik, konkreetne, hästi kõlav.
- Täpne – annab adekvaatselt edasi ettekavatsetud mõtte.
- Konkreetne – pole üldsõnaline.
- Loomulik – hea stiil ei salli peenutsemist ega labasusi.
- Ökonoomne – ei tehta üleliigseid sõnu.
- Puhas – ei segata erinevaid stiile.
- Sõnade juhuslik kordamine risustab stiili: ühest ja samast asjast kõneldes kasutatagu vaheldunisi nimi- ja asesõnu, sünonüüme. Ei maksa korrata ka sama tüve, nt töö, töötu, töötaja, töötegija.
- Hea stiil ei salli üleliigseid sõnu.
- Iga sõna kasutatagu õiges tähenduses.
- Konkreetses stiilis pole vasturääkivusi ega mõtete järske üleminekuid. Mõte ei tohi katkeda, vaid peab seostatult edasi liikuma ühest lõigust teise.
Õpilaskirjandite tüüpilisi stiilivigu:
- Lendsõnade ja –väljendite põhjendamatu kasutamine;
- Slängi põhjendamatu kasutamine ning sellega liialdamine;
- Asesõnade liiga sage kasutamine;
- Suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus, nt sõnade „asi”, „olema”, „tegema”, „panema”, „tulema” jt liiga sage kasutamine
- Rõhusõnadega „ka”, „just”, „näiteks”, „esiteks”, „teiste sõnadega” ning ki-rõhuliitega liialdamine;
- Sõnajärjevead, eesti keele sõnajärg ei ole sugugi nii vaba, kui sageli väidetakse;
- Sidususvead, näiteks eri aegade läbisegi kasutamine, vead asesõnakasutuses.
|
