Avaleht > 3. Kutsealane eesti keel > Lühendamine

Lühendamine

Võimalikke lühendeid on eesti keeles kolme liiki:

 

Algustähtlühend

  • väiketähtlühend a - aasta, kk - keskkool, s-meister - suurmeis­ter, e-post,jne-)a nii edasi (tavalühendid);
  • suurtähtlühend E - esmaspäev, UU - usaldusühing, RMA -Rakvere Maksuamet, P-Jäämeri - Põhja-Jäämeri, VES- "Vene-eesti sõnaraamat" (asutused, riigid, ettevõtte tüübid; teosed, mõisted; nädalapäevad).

Katkendlühend

kr - kroon, tr - trükk, sept - september, õpil - õpilane, teadusk - teaduskond, postiaadr - postiaadress, saj-vah - sajandivahetus, Lad-Am - Ladina-Ameerika (lühendi moodustavad sõna algushäälikud l ., 2. või 3. silbi täishäälikuni).

 

NB! Ekslik on krooni lühendina igapäevastes siseriiklikes hinnakirjades kasutada lühendit EEK (estonian currency krone), mis tähistab Eesti välisvaluuta krooni. Kirjuta hinnapakkumistes krooni lühendiks kr!

 

Konsonantlühend

pms - peamiselt, rmtk - raamatukogu, tlk - tõlkija, mln - miljon, n-srs - nooremseersant (moodustatakse sõna (ilmekamatest) kaas-häälikutest).

 

Lühendi kasutamise reeglid

  1. Kui sõnast on juba moodustatud lühend ning see on üldiselt
    kasutusel, pole õige moodustada ise uut.
  2. Lühend peab lugemist lihtsustama, mitte seda tülikamaks muut­ma.
  3. Suurtähtlühendis kirjavahemärke ei tarvitata: LAV - Lõuna-
    Aafrika Vabariik, KK - Keel ja Kirjandus, ÜMIP - ülemaailmne
    infoplahvatus. Erandiks on eesnimed: T-R. Viitso, H. R Paulus.
  4. Väiketähtlühendi lõppu ei pea punkti panema, kuid see pole
    keelatud. Sõnaühendi puhul sisepunkti ei panda (õa - õppeaasta), kuid punkt tuleb panna, kui lühend on ilma punktita eksitav (e.m.a, s.a, k.a).
  5. Sidekriipsu kasutatakse, kui liitsõna esimene osa on lühend
    (S-Jaani, jrk-number, õpil-nõuk) või kui lühendatavas sõnas
    eneses on sidekriips (n-ö-nii-öelda). Liitsõna algustähtlühendis
  6. sidekriipsul kohta pole (rmtk, KI- küberneetikainstituut), eran­dina kasutatakse seda eriti keeruliste sõnade puhul (kpt-lnt -kaptenleitnant).

Lühendeid käänates lisatakse käändelõpud ja mitmuse tunnus sidekriipsuga (a-il, khk-s). Suurtähelisele lühendile võib käändelõppe lisada nii sidekriipsuga kui ka kokku kirjutades (RAMilik - RAM-ilik laul, FIElik - FIE-lik asjaajamine). Väiketähtlühendeis loetakse kõik sõnad tervikuna välja, suur­tähtlühendeid loetakse tähthaaval või ühe sõnana kokku (ETA, USA).

 

Alammenüü

 

 
 

 
Arvuti- ja asjaajamisõpe