Kinnipeetava ümebrpaigutamine

AVALEHT > PÕHIMÕISTED > PÕHISISU > 3. Ümberpaigutamise menetlus

3. Ümberpaigutamise menetlus

3.1. Ümberpaigutamine samaliigilisse vanglasse

VSKE § 13 kohaselt peab kinnipeetava ümberpaigutamiseks esitama selle vangla direktor, kust kinnipeetav ümber paigutatakse, taotluse (esildise) Justiitsministeeriumile. VSKE § 14 lg 1 kohaselt peavad taotluses olema märgidud; 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; millises kohtus ja millise sätte alusel on süüdi mõistetud, varasem karistatus, karistuse määr ning karistuse kandmise algus ja lõpp; 2) millises vanglas karistust kannab ja millisesse vanglasse ümberpaigutamist taotletakse; ning 3) ümberpaigutamise põhjus. VSKE § 14 lg 3 kohaselt lisatakse taotlusele (esildisele) väljavõte ümberpaigutatava kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast ja kontaktisiku ettekanne. Tegemist ei ole taotlusega HMS § 14 mõttes, vaid ametialase ettepaneku ehk esildisega. Seega ei ole vangla ümberpaigutamise otsustamise haldusmenetluses mitte taotleja (vt HMS § 11 lg 1 p 1), vaid menetlev haldusorgan. Samuti on vangla direktori otsustus esitada taotlus ehk esildis pigem eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, st ilma vangla direktori taotluseta (esildiseta) ei saa Justiitsministeerium antud juhtumil otsustada kinnipeetava ümberpaigutamist. VSKE ei välista, et ümberpaigutamise otsustamise ajendiks on ümberpaigutatava kinnipeetava taotlus, kuid kinnipeetav esitab taotluse vangla direktorile, mitte Justiitsministeeriumile. Kui kinnipeetav on ekslikult esitanud ümberpaigutamise taotluse Justiitsministeeriumile, peab Justiitsministeerium HMS § 15 kohaselt edastama taotluse vanglale, teavitades sellest vanglat või tagastama taotluse kinnipeetavale koos selgitusega selle kohta, et taotlus tuleb esitada vanglale, kus kinnipeetav viibib. Kuna kinnipeetava ümberpaigutamise eelduste olemasolu ja ümberpaigutamise võimalikkuse peab VSKE § 13 ja 14 tulenevalt selgitama välja vangla, kus kinnipeetav viibib, siis ei saa kinnipeetav esitada taotlust selle vangla, kuhu kinnipeetav soovib, et teda ümber paigutataks, direktorile. Kui kinnipeetav on ekslikult esitanud taotluse selle vangla direktorile, kuhu ta soovib, et teda ümber paigutataks, siis peab vangla direktor edastama taotluse selle vangla, kus kinnipeetav viibib, direktorile sellest kinnipeetavat teavitades, või tagastama taotluse kinnipeetavale koos selgitusega selle kohta, et taotlus tuleb esitada vanglale, kus kinnipeetav viibib. Eelnev ei tähenda, et kinnipeetav ise ei võiks enne taotluse esitamist pöörduda vangla, kuhu ta soovib, et teda ümber paigutataks, poole selgitamaks välja, kas tema paigutamine teise vanglasse on võimalik ja kas tal on üldse mõtet sellist taotlust vanglale, kus ta viibib, esitada.

Näide: Kinnipeetav Anneli Kask on mõistetud süüdi vägistamisele kaasaaitamises ning kannab karistust Harku Vanglas. Eeluurimise ajal oli Anneli Kask viibinud Tartu Vangla eelvangistuse osakonnas. Anneli Kask on pärit Tartust ning tal on pooleli õpingud Tartu Ülikooli soome keele erialal. Kuna õpingud eeldavad ka kaugõppe vormi puhul aeg-ajalt kohalkäimist, siis soovib Anneli Kask naasta Tartu Vanglasse. Harku Vangla inspektor-kontaktisik soovitab Anneli Kask'il eelnevalt välja selgitada, kas tal on üldse võimalik ümberpaigutamist taotleda. 23.04.2008 saadab Anneli Kask kirja Tartu Vangla direktorile, milles soovib teada, kas tal on võimalik taotleda Tartu Vanglasse ümberpaigutamist ja kas Tartu Vangla võimaldaks tal jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis kaugõppe vormis. Tartu Vangla edastab taotluse Justiitsministeeriumile, kes tagastab taotluse Anneli Kask'ile selgitusega, et kinnipeetava ümberpaigutamist saab taotleda üksnes selle vangla direktor, milles kinnipeetav viibib, ning kinnipeetav ei saa enda ümberpaigutamist taotleda. Kas vangla ja ministeerium toimisid õigesti?

Selles näites ei esitanud kinnipeetav taotlust, vaid pöördus Tartu Vangla poole informatsiooni saamiseks. Sellise informatsiooni oleks vangla pidanud kinnipeetavale ka edastama. Kuna Tartu Vangla vangistuse osakonnas on nähtud ette kohad ainult meessoost kinnipeetavatele, erinevalt eelvangistuse osakonnast, kus on ka kohad naissoost vahistatutele, siis oleks seda tulnud kinnipeetavale ka öelda. Sellise teabe edastamine ei oleks olnud otsus kinnipeetavat mitte ümber paigutada (HMS § 43 lg 4 p 2 tähenduses), vaid üksnes vastus kinnipeetava kirjale. Justiitsministeeriumi selgitus on eksitav ja vale. Kinnipeetav võib esitada taotluse (HMS § 14 tähenduses), kuid esialgse otsustuse, kas kinnipeetavat on vaja ümber paigutada või mitte, teeb vangla direktor enne, kui Justiitsministeerium selle lõplikult otsustab. Kuna selline otsustus võib mõjutada kinnipeetava õigusi elule ja tervisele, aga ka haridusele, tööle või perekonnale ja eraelule, siis võib vangla direktori otsustus mitte taotlust (esildist) Justiitsministeeriumile esitada, olla teatud juhtudel kinnipeetava poolt vaidlustatav.

Näide: Kinnipeetav Indrek Kivi pöördub taotlusega, milles palub enda Mummu Vanglast ükskõik millisesse teise vanglasse üleviimist, Justiitsministeeriumi poole. Taotluse põhjenduste kohaselt olevat ta teadmatusest ja kogenematusest jäänud Mummu Vanglas teistele kinnipeetavatele võlgu ning tal ei ole võimalik millegagi võlga tagasi maksta. Nüüd ähvardavad teised kinnipeetavad teda füüsilise jõu kasutamise või kehalise puutumatuse rikkumisega. Justiitsministeerium kuulab telefoni teel ära Mummu Vangla sotsiaaltöötaja ja inspektor-kontaktisiku seisukohad ja keeldub kinnipeetavat ümber paigutamast. Keeldumise kohta vormistab Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler käskkirja. Kas Justiitsministeerium toimis õiguspäraselt?

Selles näites rikkus kinnipeetav ise menetluskorda ja esitas taotluse valele haldusorganile. Justiitsministeerium ei oleks üldse pidanud hakkama taotlust sisuliselt läbi vaatama, vaid edastama selle kõigepealt Mummu Vanglale. Kaasusest ei selgu aga, kas kinnipeetav oli eelnevalt vangla poole pöördunud. Juhul, kui kinnipeetav oli pöördunud, kuid tagajärjeta, siis oleks ta pidanud esitama vaide või kaebuse vangla tegevusetuse või keeldumise peale. Samuti võis selles näites kirjeldatud juhtumil asjaolude väljaselgitamine olla Justiitsministeeriumi poolt puudulik, sest kinnipeetavat ennast ei kuulatud ära ja otsustamisel ei olnud kogutud teavet nt julgeolekuosakonnalt. Võlgadesse sattumine võib kujutada tõsist ohtu kinnipeetavale ning seetõttu võis Justiitsministeeriumi poolt menetluskorra eiramine ja asjaolude puudulik väljaselgitamine viia sisuliselt vale otsuse tegemiseni.

Taotluse (esildise) esitamiseks peab vangla selgitama välja ja koguma vajalikud tõendid ümberpaigutamise eelduseks olevate asjaolude ja ümberpaigutamise võimalikkuse kohta. Oluline on silmas pidada, et taotlusesse tuleb märkida konkreetne vangla, kuhu kinnipeetava ümberpaigutamist taotletakse. Seega peab veel enne taotluse (esildise) esitamist olema vangla direktor selgitanud välja, et kinnipeetavat on võimalik teise vanglasse paigutada, st teises vanglas on võimalik ümberpaigutamise eesmärke saavutada. Asjaolud, mis tuleb välja selgitada, sõltuvad suuresti sellest, mis eesmärgil kinnipeetava ümberpaigutamist taotletakse. Kui kinnipeetava ümberpaigutamist taotletakse tema ohutuse eesmärgil, siis peab välja selgitama, et teises vanglas on olemas osakond ja kamber (tuba), kuhu kinnipeetavat saab ohutult paigutada. Kui ümberpaigutamise eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval õppimist, töötamist või perega suhtlemist, siis tuleb välja selgitada, millised saavad olema kinnipeetava õppimise, töötamise või perega suhtlemise võimalused, st milliseid soodustusi saab selles vanglas kinnipeetava suhtes kohaldada, millised vabad õppe- või töökohad teises vanglas on ning teise vangla valmisolek kinnipeetavale õppimist, töötamist või perega suhtlemist võimaldada. Õigesti läbiviidud menetluse korral on need asjaolud selgitatud välja enne, kui vangla direktor teeb otsustuse kinnipeetava ümberpaigutamise taotluse (esildise) esitamise kohta.

Näide: Tartu Vangla direktor esitab Justiitsministeeriumile taotluse kinnipeetav Igor Tamm (hüüdnimega Võsoki) ümberpaigutamiseks Mummu Vanglasse. Enne taotluse esitamist ei ole Tartu Vangla rääkinud seda läbi Mummu Vanglaga. Ümberpaigutamise otsustamisel piirdub Justiitsministeerium sellega, et kontrollib, kas Mummu Vanglas on hetkel vabu kohti. Kinnipeetava saabumise Mummu Vanglasse selgub, et kinnipeetavat ei saa ohutult paigutada ühtegi kambrisse ning kinnipeetava enda soovil otsustatakse kinnipeetav paigutada eraldatud lukustatud kambrisse. Mummu Vangla selgitab välja, et kinnipeetav Igor Tamm'el ei ole vaenlasi Tallinna Vanglas ning seal on võimalik teda ka paigutada tavalisse kambrisse kokku kinnipeetavatega, kes ei kujuta talle ohtu. Mummu Vangla direktor esitab Justiitsministeeriumile taotluse kinnipeetav Igor Tamm'e ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kas Tartu Vangla menetles ümberpaigutamise küsimust õigesti?

VSKE § 13 kohaselt kohaselt otsustab vangla direktori taotluse rahuldamise Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi poolt teeb otsuse vanglate osakonna talituse nõunik või peaspetsialist (Justiitsministri 16.05.2006 käskkiri nr 78 "Pädevus vangla tegevusega seotud haldusmenetluses".). VSKE § 16 lg 1 kohaselt kontrollib Justiitsministeerium esitatud dokumentide vastavust õigusaktide nõuetele, nõuab vajaduse korral vanglast ümberpaigutamise otsustamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente, määrab vajaduse korral töötaja, kes kohtub kinnipeetavaga ja vestleb asjaomaste vanglatöötajatega ning selgitab välja kinnipeetava ümberpaigutamise võimalused. Pärast neid toiminguid otsustatakse ümberpaigutamise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (VSKE § 16 lg 2).

Kui Justiitsministeerium otsustab taotluse rahuldada, siis teeb ta selle kohta otsuse. VSKE § 17 lg 1 kohaselt esitatakse otsuses järgmised andmed: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) selle vangla nimetus, kuhu kinnipeetav paigutatakse. Taotluse rahuldamist otsustades võib Justiitsministeerium määrata ümberpaigutamiseks teise vangla kui taotluses märgitud (VSKE § 16 lg 3). VSKE § 17 lg 2 kohaselt teatatakse otsusest 1) vanglale, kes on ümberpaigutamist taotlenud; 2) vanglale, kuhu kinnipeetav paigutatakse. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses VSKE § 18 lg 1 kohaselt esitada järgmised andmed: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) asjaolud, millest on otsust tehes lähtutud. Otsusest teatatakse vanglale, kes on ümberpaigutamist taotlenud (VSKE § 18 lg 2). VSKE § 17 ega § 18 ei sätestata, et otsusest tuleks teavitada kinnipeetavat, kuid hea halduse põhimõtte (PS § 14; RKHK 3-4-1-1-03) kohaselt ei või haldusorgan varjata isiku suhtes tehtud otsuseid, vaid peab isikut tema suhtes tehtud otsustustest võimalikult kiirest teavitama, sest ümberpaigutamine või sellest keeldumine võib mõjutada kinnipeeva õiguseid nt perekonnaga suhelda või realiseerida individuaalsest täitmiskavast tulenevaid nõudeid.

Vangla, kust kinnipeetav ümber paigutatakse, paneb ümberpaigutamise otsuse kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kui taotlus on rahuldatud, valmistab vangla ette kinnipeetava ümberpaigutamiseks vajalikud dokumendid. (VSKE § 19 lg 1) Kinnipeetav paigutatakse ümber esimesel võimalusel. Vangla direktor või tema määratud isik võib julgeolekukaalutlustel hoida ümberpaigutatavat kinnipeetavat kuni ümberpaigutamiseni teistest kinnipeetavatest eraldi. Põhjendatud juhul võib otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise ettenähtud menetlust järgimata. (VSKE § 19 lg 1¹—3)

3.2. Ümberpaigutamine avavanglasse

VSKE § 22 kohaselt paigutatakse kinnipeetav avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber avavangla direktori või avavangla osakonnaga kinnise vangla direktori taotlusel. Seega, erinevalt ümberpaigutamise üldisest korrast, esitab taotluse Justiitsministeeriumile avavangla, kuhu kinnipeetava ümberpaigutamist taotletakse, direktor, mitte vangla, kus kinnipeetav viibib, direktor. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Justiitsministeerium.

VSKE § 23 lg 1 kohaselt esitab kinnise vangla kinnipeetav VSKE § 14 nõuete kohase avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise taotluse kinnise vangla direktorile, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnise vangla direktor lisab taotlusele VSKE § 14 lõikes 3 sätestatud dokumendid ning edastab need avavangla või avavanglaosakonnaga kinnise vangla direktorile. Vangla, kus kinnipeetav karistust kannab, direktoril ei ole kaalutlusõigust ega õigust keelduda taotluse edastamisest, v.a kui taotluses on vormilisi vigu (HMS § 14 ja § 15). Taotluse rahuldamist otsustades lähtub avavangla direktor või avavanglaosakonnaga kinnise vangla direktor kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast ja muudest kinnipeetavat iseloomustavatest dokumentidest ning kui see on vajalik, siis kinnise vangla administratsiooni arvamusest. Avavangla direktori või avavangla osakonnaga kinnise vangla direktori taotlusel edastab kinnine vangla talle ümberpaigutamise otsustamiseks vajalikku teavet ja dokumente. (VSKE § 23 lg 2) Avavangla direktor või avavanglaosakonnaga kinnise vangla direktor otsustab Justiitsministeeriumile taotluse esitamise kinnipeetavalt taotluse saamisest arvates ühe kuu jooksul. Taotlus peab olema põhjendatud. (VSKE § 23 lg 3) Avavangla direktor või avavanglaosakonnaga kinnise vangla direktor esitab Justiitsministeeriumile taotluse ja kinnipeetava taotluse koopia. (VSKE § 23 lg 4)

3.3. Ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse

VSKE § 25 kohaselt paigutatakse kinnipeetav avavanglast või kinnise vangla avavanglaosakonnast kinnisesse vanglasse avavangla direktori või avavanglaosakonnaga kinnise vangla direktori põhjendatud taotlusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab Justiitsministeerium. Taotlusele lisatakse vanglatöötajate ja vanglakomisjoni ettepanekud ja individuaalne täitmiskava ning vajaduse korral ka muud dokumendid. Kui kinnipeetav on toime pannud distsipliinirikkumise, lisatakse taotlusele distsiplinaarmenetluse protokoll ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. (VSKE § 26 lg 1 ja 2)

3.4. Ümberpaigutamise erijuhud

3.4.1. Ajutine kinnisesse osakonda paigutamine

VSKE § 26¹ lg 1 kohaselt võib vangla direktor õigusrikkumise toime pannud kinnipeetava (st õigusrikkumise toimepanemises kahtlustatava või süüdistatava kinnipeetava, sest kuni lahendi jõustumiseni ei ole tuvastatud, et kinnipeetav oleks rikkumise toime pannud – autorid) distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks ajutiselt paigutada kinnise vangla avavanglaosakonnast sama vangla kinnisesse osakonda. Ajutise ümberpaigutamise otsus vormistatakse käskkirjana. Ümberpaigutamisest teavitatakse koheselt Justiitsministeeriumi. (VSKE § 26¹ lg 2) VSKE § 26¹ lg 3 kohaselt võib vajadusel kinnipeetava üle viia kinnisesse osakonda vangla direktori suulisel korraldusel. Käskkiri vormistatakse hiljemalt suulise korralduse andmisele järgneval tööpäeval. Ajutise ümberpaigutamise aeg ei või ületada 30 päeva (VSKE § 26¹ lg 4).

3.4.2. Ümberpaigutamine kriminaalmenetluse ajaks

KrMS § 143¹ lg 1 kohaselt võib prokuratuur või kohus, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks. KrMS § 143¹ lg 3 kohaselt saadetakse määrus vanglale viivitamata täitmiseks ning määruse koopia saadetakse kahtlustatavale või süüdistatavale. Vangla on kohustatud prokuratuuri või kohtu määruse täitma – vanglal ega Justiitsministeeriumil ei ole võimalik kaaluda ümberpaigutamist ega sellest keelduda. Kõnealune määrus ei ole haldusakt, vaid kriminaalmenetluse lahend. Prokuratuuri poolt kriminaalmenetluses tehtud lahendi peale võib esitada kaebuse KrMS § 228—232 sätestatud korras ringkonna või Riigiprokuratuurile või maakohtu eeluurimiskohtunikule. Kohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse KrMS § 383—392 sätestatud korras määruse andnud kohtule 10 päeva jooksul (KrMS § 383 lg 1).

3.4.3. Vahistatu ümberpaigutamise erisused

Vahistatu paigutatakse ümber ühest vanglast teise vangla direktori taotluse alusel või vahistatu kriminaalasja menetleva kohtuniku, prokuröri või uurija taotluse alusel (VSKE § 20). Kui vahistatud ümberpaigutamist taotleb vangla direktor, siis toimub ümberpaigutamine üldises korras nagu kinnipeetava teise samaliigilisse vanglasse paigutamine. Kui ümberpaigutamist taotleb kriminaalasja menetlev kohtunik, prokurör või uurija, siis tuleb lähtuda KrMS § 143¹ sätestatust, st vahistatu paigutatakse ümber vastavasisulise menetleja või kohtu määruse alusel, ilma et vangla või Justiitsministeerium saaks midagi kaaluda või ümberpaigutamisest keelduda. Saanud menetlusmääruse ei pea vangla direktor selle ajendil esitama taotlust Justiitsministeeriumile, vaid asub koheselt määrust täitma.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008

Üles