• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Ümberpaigutamise mõiste ja liigid
  • 2. Ümberpaigutamise tingimused
  • 3. Ümberpaigutamise menetlus
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

1. Ümberpaigutamise mõiste ja liigid

VSKE § 11 lg 1 kohaselt on ümberpaigutamine kinnipeetava saatmine VangS § 19, 20 ja 21 nimetatud eesmärkidel: 1) ühest kinnisest vanglast teise; 2) ühest avavanglast või kinnise vangla avavanglaosakonnast teise; 3) kinnisest vanglast avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda; 4) avavanglast või kinnise vangla avavangla osakonnast kinnisesse vanglasse. Lisaks reguleeritakse VSKE § 26¹ kinnipeetava ajutist kinnisesse osakonda paigutamist. Selle põhjal võib välja tuua järgmised ümberpaigutamise liigid:

•          teise samaliigilisse vanglasse ümberpaigutamine. Teise samaliigilisse vanglasse ümberpaigutamisel kinnipeetava suhtes kohaldatav kinnipidamise režiim ei muutu, kuid muutub vangla, kus kinnipeetava suhtes vangistuse täideviimine toimub. Teise samaliigilisse vanglasse ümberpaigutamine ei muuda kinnipeetava õigusi ega kohustusi, kuid võib mõjutada õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise võimalikkust, nt üleviimisel Tartu Vanglast Murru Vanglasse võib kinnipeetava jaoks olla õpingute jätkamine Tartu Ülikoolis raskendatud või isegi võimatu;

•          kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine. Kinnisest vanglast avavanglasse või sama vangla avavangla osakonda ümberpaigutamisel muutub kinnipidamise režiim kinnipeetava jaoks soodsamaks – suurenevad kinnipeetava võimalused liikumiseks nii vangla siseselt kui ka väljaspool vanglat, töötamiseks, õppimiseks ja lähedastega suhtlemiseks. Ümberpaigutamisega avavanglasse võib muutuda ka kinnipeetava asukoht ja võimalus õigusi kasutada ja kohustusi täita, ent kui kinnipeetav paigutatakse ümber sama vangla avavangla osakonda, siis ümberpaigutamisega tema füüsiline asukoht oluliselt ei muutu;

•          avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine. Avavanglast kinnisesse vanglasse või kinnise vangla osakonda ümberpaigutamisel muutub kinnipidamise režiim kinnipeetava jaoks koormavamaks – vähenevad kinnipeetava võimalused liikumiseks nii vangla siseselt kui ka väljaspool vanglat, töötamiseks, õppimiseks ja lähedastega suhtlemiseks. Tegemist on kinnipeetava jaoks koormava otsustusega. Ümberpaigutamisel kinnisesse vanglasse võivad muutuda ka kinnipeetava asukoht ja võimalused õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui kinnipeetav paigutatakse ümber sama vangla kinnise vangla osakonda, siis ümberpaigutamisega tema füüsiline asukoht oluliselt ei muutu;

•          ajutine ümberpaigutamine kinnise vangla osakonda. Ajutine ümberpaigutamine kinnise vangla osakonda ei ole karistus, vaid praktiline meede selleks, et tagada eelkõige kriminaalmenetluse toimingute läbiviimiseks vajalike piirangute kohaldamine (vt KrMS § 143¹). Kuna kinnise vangla osakonda ümberpaigutamine võib tuua kaasa vanglaväliste õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise takistuse, siis distsiplinaar- ja väärteomenetluses peaks selline üleviimine olema väga erandlik. Ajutist üleviimist ei tohi kohaldada nö karistuse asemel, kui isiku süü tõendamine ja karistamine distsiplinaar- või väärteomenetluses ei ole perspektiivne.

Ümberpaigutamist tuleb eristada kinnipeetava kohtuistungil osalemiseks või menetlustoimingu tegemiseks teise vanglasse toimetamist (etapeerimine, konvoeerimine). Etapeerimist korraldab vangla kohtu või haldusorgani kutse alusel. Vanglast etapeerib kinnipeetava kohtusse ja tagasi politsei etapeerimisnõude alusel (PolS § 12 lg 1 p 6). Kinnipeetava ajutisel lahkumisel vanglast jäetakse asjad vangla hoiule või antakse kinnipeetavale kaasa (VSKE § 64 lg 5).

Segadust võib tekitada mõistete "paigutamine" ja "ümberpaigutamine" kasutamine. Praktikas on sagedased juhtumid, kus vangla, mis võtab ümber paigutatava kinnipeetava vastu, paigutab kinnipeetava vastuvõtuosakonda. Vanglad põhjendavad seda vajadusega tutvuda kinnipeetavaga, koguda tema kohta andmeid või sellega, et kinnipeetava ümber paigutamine võis muuta kinnipeetava suhtumist karistuse kandmisesse. VangS kohaselt toimub kinnipeetava vastuvõtuosakonda paigutamine üksnes vastuvõtu faasis, s.o vangistuse täideviimise alguses. Nii nagu ümberpaigutamisel ei tee vangla, kust kinnipeetav ümber paigutatakse, kinnipeetava vabastamisega seotud toiminguid, ei tee ka vangla, kuhu ümberpaigutatav kinnipeetav vastu võetakse, vastuvõtufaasi kuuluvaid toiminguid. VangS kohaselt on kinnipeetava vastuvõtuosakonda paigutamise ainsaks eesmärgiks talle individuaalse täitmiskava koostamiseks vajalike andmete välja selgitamine (VangS § 14 lg 3). (vt õpiobjekt "Kinnipeetava paigutamine vanglasse ja vanglasisene paigutamine")  

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008