• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Ümberpaigutamise mõiste ja liigid
  • 2. Ümberpaigutamise tingimused
  • 3. Ümberpaigutamise menetlus
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

2. Ümberpaigutamise tingimused

VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ümber ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

•          ümberpaigutamine vangla julgeoleku tagamiseks. VangS § 66 lg 1 ja 2 ja justiitsministri 01.03.2003 määruse nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" kohaselt on vangla kohustatud tagama julgeoleku. Vangla julgeolek hõlmab õigusaktide nõuetele vastava vangistuse täideviimise tagamise, avaliku korra ja julgeoleku tagamise vanglas, kinnipeetavate ja vanglaametnike ohutuse, kuritegude ja väärtegude ärahoidmise või kiire avastamise jms.

•          ümberpaigutamine kinnipeetava ohutuse tagamiseks. PS § 14, 16 ja 28 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud kaitsma kinnipeetava elu ja tervis ja ohu korral kinnipeetavale, paigutama ta ümber teise vanglasse.

•          ümberpaigutamine seoses hariduse omandamisega. VangS § 34 lg 6 sätestatud vangla kohustuse, soodustada kinnipeetava hariduse omandamist, täitmiseks võib olla vajalik paigutada kinnipeetav ümber vanglasse, kus tal on võimalik omandada haridust või millest tal on võimalik õppida väljaspool vanglat, nt käia ülikoolis.

•          ümberpaigutamine seoses tööga kindlustamisega. VangS § 38 lg 1 sätestatud vangla kohustuse, kindlustada kinnipeetav tööga, täitmiseks võib olla vajalik paigutada kinnipeetav ümber vanglasse, kus tal on võimalik teha tööd või kust tal on võimalik käia tööl väljaspool vanglat.

•          ümberpaigutamine perekondlikel või isiklikel põhjustel. VangS § 23 lg 2 tuleneva vangla kohustuse, soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, täitmiseks võib olla vajalik paigutada kinnipeetav ümber vanglasse, mis asub tema perekonna ja lähedaste elukohale võimalikult lähedal.

Näide: Kalev Sepajõe'd on karistatud 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega selle eest, et lubas tuttaval hoida oma garaažis autot, kontrollimata selle tehnilisse passi kantud andmeid. Ilmnes, et auto oli varastatud. Kohtu arvates pani Kalev Sepajõe kaudse tahtlusega toime varastatud asja hoidmise suures ulatuses KarS § 202 lg 2 p 3 tähenduses. 03.05.2008 esitab kinnipeetav Kalev Sepajõe taotluse, milles palub ennast viia üle Mummu Vanglast Tartu Vanglasse. Oma taotlust põhjendab Kalev Sepajõe sellega, et tema perekond kolis Tartusse, neil puudub sõiduauto ning ühistranspordi halva korralduse tõttu peaksid nad kokkusaamisele tulemiseks ja naasmiseks kulutama kokku neli päeva. Kalev Sepajõel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on ennetähtaegse vabanemise võimaluseni jäänud alla kolme kuu. Samuti on Kalev Sepajõe töötanud ligi 9 kuud Mummu Vanglas, kuid seoses töökoha koondamisega pole vangla suutnud täita oma VangS § 38 lg 1 tulenevat kohustust kindlustada kinnipeetav tööga. Mummu Vangla direktor jätab taotluse läbivaatamata ning leiab, et VangS § 23 lg 2 on deklaratiivne norm ning vanglal puudub kohustus tagada kinnipeetavale suhtlemine lähedastega. Kas vangla on kaalunud kinnipeetava ümberpaigutamist õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt?

Eeltoodud juhtumil toimuks kinnipeetava ümberpaigutamine samaliigilisse vanglasse, st kinnipidamise režiim kinnipeetava jaoks ei muutuks. VangS ja VSKE näevad ette ka kaks ümberpaigutamist, mis toovad kinnipeetava jaoks kaasa režiimi muutuse. Need on ümberpaigutamine avavanglasse ja ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse:

 - ümberpaigutamine avavanglasse. VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul paigutada ümber avavanglasse, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Avavanglasse ei või ümber paigutada eluaegset vangistust kandvat kinnipeetavat. (VangS § 20 lg 2).

Näide: 13.11.2007 kell 19:43 sõitis Tiit Maiste juhitud Ford Escort otsa valesti pargitud sõiduki varjust ülekäigurajal teed ületama asunud 72-aastasele jalakäijale, mille tulemusena jalakäija suri haiglas. Tiit Maiste mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 alusel ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustati isiku surm, eest. Teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna Tiit Maistet oli varasemalt karistatud tuludeklaratsiooni esitamata jätmise ja füüsilisest isikust ettevõtjana raamatupidamise korraldamata jätmise, mille tõttu ei olnud võimalik tuvastada maksustatavat tulu, eest 30-päevase vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata katseajaga kaks aastat, ning uus süütegu oli toime pandud katseajal. Karistused liideti ja kokku mõisteti Tiit Maistele karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse raames on Tiit Maiste viibinud kokku vahi all 2 kuud ja 18 päeva. Kohtuotsuse jõustumise ajal ei viibi Tiit Maiste vahi all, vaid ilmub ise vastavalt kohtuotsusele 28.04.2008 Tartu Vanglasse karistust kandma. Tartu Vangla paigutab kinnipeetava vastuvõtuosakonda, kus selgitab välja muu hulgas, et kinnipeetav on võõrandanud oma auto ja loobunud ettevõtlusest, töötab Tartu linnas ning soovib vangistuse ajal poole kohaga või võimaluste piires töötamist jätkata. Kinnipeetava abikaasa on omandanud juhtimisõiguse ning on valmis kinnipeetavat igapäevaselt tööle ja vanglasse tagasi toimetama. Kas Tartu Vangla võib taotleda kinnipeetav Tiit Maiste vastuvõtuosakonnast otse avavangla osakonda ümberpaigutamist?

 - ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse. VangS § 21 lg 1 kohaselt võib juhul, kui kinnipeetav ei täida VangS või VSKE nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

Näide: Kinnipeetav Ragnar Teemees't on karistatud teistkordse joobes juhtimise (KarS § 424) eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest on pööratud täitmisele 5 kuud vangistust ja ülejäänud osas on karistus jäetud tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Ragnar Teemees kannab vangistust Mummu Vanglas. Kui kinnipeetav Ragnar Teemees on ära kandnud 1 kuu vangistust, paigutatakse ta ümber avavangla osakonda ning talle antakse luba töötada väljaspool vanglat vanadekodus koristajana. 23.04.2008 toimub Mummu Vangla avavangla osakonna toas nr 227 intsident, mille käigus lööb üks toas viibivatest kinnipeetavatest tooliga akna katki. Kuna kõik toas viibinud kinnipeetavad väidavad, et nad magasid ning ärkasid klirina peale, kuid unesegastena ja pimedas toas ei näinud, kes teo toime pani, jääb süüdlane akna lõhkumises kindlaks tegemata. Sellele vaatamata karistatakse kõiki toas viibinud kinnipeetavaid teatamiskohustuse rikkumises eest 5-päeva kartserisse paigutamisega ning vangla direktori taotluse alusel Justiitsministeeriumi otsusega viiakse nad üle kinnise vangla osakonda. Hiljem halduskohus tunnistab Ragnar Teemees'ile karistuse määramise kehtetuks, kuid vangla ja Justiitsministeerium keelduvad Ragnar Teemees't avavanglasse tagasi ümber paigutamast. Ümberpaigutamise tõttu kaotas kinnipeetav töö ning distsiplinaarkaristuse tõttu jättis kohus ta ka ennetähtaegselt vabastamata. Kas kinnipeetav Ragnar Teemees'i avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine toimus õiguspäraselt?

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008