LAHENDUSVangla on õigesti viidanud õiguslikule
probleemile seoses võrdse kohtlemise ja regulatsiooni eesmärgipärasusega.
Hindamaks sellise regulatsiooni põhiseaduspärasust, oleks tõesti õige selgelt
eristada neid kinnipeetavaid, keda katseajal karistatakse uue katseajal
toimepandud teo eest, nendest, keda karistatakse teo eest, mis on toime pandud
veel enne esialgset vangistus. PS § 12 tulenevast võrdse kohtlemise
nõudest tuleneb ka see, et ebavõrdseid tuleb kohelda erinevalt. Ilmselgelt on
isikud, kes on enne vangistust pannud toime erinevaid õigusrikkumisi ja ennast
vangistuse käigus parandanud selgelt erinev nendest inimestest, kes ka pärast
vanglast vabanemist panevad toime uusi õigusrikkumisi. Selline ühesugune regulatsioon
võib olla PS § 12 vastuolus kui mitte eesmärgipärane ja mitte vajalik PS §
11 mõttes. Kohtul, mitte vanglal, on võimalus jätta põhiseadusega vastuolus
olev regulatsioon kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.
Kehtiva seaduse raames võime jõuda siiski vastupidisele järeldusele.
KarS § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteo või
esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib
kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui
süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud
karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva
seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega
või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
Mida tähendab "mõistetud karistusajast" selle sätte tähenduses?
KasS § 56 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus
konkreetse teos eest. KarS § 64 lg 1 sätestatakse: "Kui pärast
süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud
enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi
täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha."
Seega määratakse karistus ikkagi viimase toimepandud kuriteo kui selleise eest
ning liitkaristuse määramisel lahutatakse juba kantud karistus ja eelvangistuses
viibimise aeg (KarS § 68) kanda jäänud karistusest maha.
Vangistuse täitmist tuleb vaadata konkreetse kohtuotsuse
raames, seda isegi, kui endine kohtuotsus arvestab varasemaid karistusi. Kuna
ennetähtaegse vabanemise dokumentide ettevalmistamine on täitmise käigus
toimuv, kuid sisuliselt konkreetse karistusotsuse täitmisele pööramisega seotud
otsustus (mitte täitmise toiming, vaid täitmisele pööramise otsus), siis tuleb
seda otsustada ka lähtuvalt sellest konkreetsest kohtulahendist, mille
täitmisele pööramist lahendatakse, lähtuvalt. Ennetähtaegse vabanemise tähtaeg
ongi määratud konkreetsest lahendist lähtuvalt. Seega on vangla esialgselt
hinnangul tõlgendanud seadust valesti, arvestades ka varasema kohtuotsuse
täitmise aega, seda eriti olukorras, kus eelmise kohtuotsuse alusel on ennetähtaegne
vabastamine toimunud.
Olgu märgitud, et ka ringkonnakohus võis toimida kaasuse
andmete kohaselt valesti liitkaristuse määramisel, liites varem kandmata
karistuse uuele karistusele, mitte liites karistusi, korrigeerides neid suurima
lubatud karistusmääraga ja seejärel lahutades kantud karistuse ja eelvangisuses
viibitud aega. Kuna kohtulahend on seadusjõus, siis ei saa ka ennetähtaegse
vabastamise kaudu võimalikku kohtu viga korrigeerida. Seega tuleb KarS
§ 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegu arvestada ikkagi uue karistuse
määramisest alates.
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008
|