elektrooniline
valve - on süüdimõistetule
kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse
piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on
kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks
määrata süüdimõistetu asukoht (KarS§ 751 lg 1).
iseloomustus – on antud õpiobjekti raames kontaktisiku
poolt hindamisrühma hinnangute alusel koostatud kinnipeetava käitumise
kohta koostatav dokument. Iseloomustuses annab kontaktisik ülevaate
kinnipeetava käitumisest karituse kandmise ajal ning hindab võimalikke retsitiivsusriske.
Laiemas mõttes on iseloomustusega tegemist mistahes vormis sõnas, pildis
vmt, antud ülevaade esemete või inimeste omadustest. Samuti võib
iseloomustus kätkeda endas ülevaadet inimese käitumisest. Iseloomustus
peaks olema võimalikult objektiivne ning ei tohiks sisaldada hinnangut,
sest hinnangu kujundamine peaks olema siiski iseloomustuse lugeja või
kuulja enda kujundada.
katseaeg – on tähtaeg, mis määratakse tingimise
ennetähtaega vabanenud inimesele kandmata jäänud karistuse osas, kuid mitte
lühemana kui 1 aasta, mille jooksul inimene on allutatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile (KarS § 76 lg 4).
kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja on
kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhooldusabiline(KrHS § 3
lg 1). Kriminaalhooldusametnik
on maakohtu kriminaalhooldusosakonna ametikohale konkursi korras
nimetatud isik, kelle ametikohast tulenevaks teenistusülesandeks on
kriminaalhoolduse teostamine ja kellel on sellele vastav ametiseisund (vt KrHS § 5 lg
1, § 13 ja § 14). Kriminaalhooldusabiline
on kriminaalhooldusabiliste nimekirja kantud isik, kes täidab
kriminaalhooldusülesandeid kriminaalhooldusametniku juhendamisel oma
vabast ajast ja tasu saamata (vt KrHS §
17—20).
kriminaalhooldus. Kriminaalhooldus on kohtu haldusülesanne,
mille täitmise käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale
kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning
soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga
mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. (KrHS § 1)
kriminaalhooldusalune. Kriminaalhooldusalune on: 1) süüdimõistetu,
kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja
järelevalve alla; 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud
üldkasuliku tööga; 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
ning kellele on prokurör või kohus määranud üldkasuliku töö tegemise. (KrHS § 2)
käitumiskontroll
– nõuded/reeglid, mida kohus
kohaldab inimese suhtes, kes vabanes tingimisi enne tähtaega katseajaga. KarS § 75 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb
eristada kontrollmeetmeid, mis rakenduvad katseajaga tingimisi
ennetähtaegsel vabastamisel nö automaatselt ning meetmeid, mida kohus võib
veel lisaks määrata.
oht,
risk ja kahtlus. Oht on
teaduslikul või sotsiaalsel teadmisel põhinev teadmine tegevusest või asja
seisundist tingitud kahju tekkimise võimalusest. Risk on ohu
realiseerumise tõenäosus. Kahtlus on konkreetsetel faktilistel asjaoludel
põhinev oletus, et oht on olemas ja risk on piisavalt suur, et õigustada ennetavat
tegevust.
vabastamisõiend - vanglast vabastamisel või tingimisi enne
tähtaega vabastamisel annab vangla isikule vanglast vabastamise õiendi
kehtivusajaga kuus kuud (VangS § 761 lg 1). Erinevalt
vanglas kinnipidamise õiendist (VangS § 181 lg 1) ei
ole vanglast vabastamise õiend kasutatav isikut tõendava dokumendina.
vabastamine. Vangistuse kontekstis nähakse vanglast vabastamist kui teatud
menetlustoimingute sooritamist. Vanglast vabastamise puhul tuleb eristada nn
"tavapärast vanglast vabastamist" ning nn "erakorralist vanglast
vabastamist". Tavapärase vanglast vabastamisega on tegemist juhul, kui
inimene vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel ehk siis, kui kohtu poolt
vangistus on ära kantud (nn tavapärane vanglast
vabastamine (vt lisaks VangS § 73)). VangS § 73 kohaselt on
võimalik vabastamine ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. KarS § 76
kohaselt võib kohus vabastada kinnipeetava vangistuse kandmisest
ennetähtaegselt so enne vangistuse täieliku ärakandmise lõppu. Üheks
võimaluseks on kinnipeetava vabastamine tingimisi
ennetähtaegselt katseajaga (vt lisaks VangS § 76). Kokkuvõtvalt on
vanglast vabastamine kinnipeetava vangistusest tuleneva vabadusõiguse piirangu
lõpetamine või tingimuslik peatamine.
