• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
• HARJUTUSED
  • 1. Kaasus
  • 2. Kaasus
  • 3. Kaasus
  • 4. Kaasus
    • LAHENDUS
  • 5. Kaasus
• ALLIKALOEND

LAHENDUS

Vastamaks küsimusele, kas kinnipeetaval on õigus kahju hüvitist saada, tuleks vastata, kas kinnipeetaval on tekkinud kahju ja kui suur see võib olla. Seejärel tuleb otsustada, kas kinnipeetav on ise aidanud kaasa kahju tekkimisele ning kas see anna b alust kahju hüvitise vähendamiseks või hüvitise maksmisest keeldumiseks? Seejärel tuleb analüüsida, kas taotlus kahju hüvitise saamiseks on esitatud õigesti?

1. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle vara õigusvastaselt rikutakse või kellel jääb õigusvastaselt saamata tulu, nõuda kahju hüvitamist. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Seega võib kinnipeetav nõuda kahju hüvitamist, kui vangla on õigeaegselt jätnud sooritamata nõutava toimingu ning selle toimingu sooritamisel oleks olnud võimalik kinnipeetava vabadus taastada, tal oleks võinud olla sissetulek, mis vangla tegevusetuse tõttu jäi saamata. Kuna kaasuse andmete kohaselt taotleb kinnipeetav üksnes mittevaralist kahju, siis võimalikku saamata jäänud tulu ei pea hindama.

VangS § 76 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud esitama kohtule ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks toimiku jt dokumendid. Justiitsministri 17.01.2007 määruse nr 4 "Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord" § 2 lg 1 ja 2 kohaselt teavitab arvestusteenistus kaks kuud enne kohtu poolt ennetähtaegse vabastamise õiguse tekkimist kontaktisikut vajadusest valmistada kohtule ette materjalid. Kontaktisik algatab kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumise, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele. Seega on vanglale pandud seadusest tulenev kohustus esitada kohtule õigeaegselt ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks dokumendid. Kaasuse andmete kohaselt on vangla seda kohustust rikkunud - kahel korral on vangla jätnud ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise õigeaegselt alustamata. Samas ei ole dokumentide koostamisel ega esitamisel veel kindel, et kohus kinnipeetava ka vabastab.

Vale on siiski Justiitsministeeriumi seisukoht, et sellisel juhul ei saa kinnipeetav üldse kahju hüvitamist nõuda. Kinnipeetav on minetanud võimaluse, et kohus tema ennetähtaegset vabastamist üldse arutaks. Selline minetus on kaasuses toodud juhul seotud vabaduse võtmisega ning selle raames ka kaitstav. Ainuüksi võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks ei ole samavõrd kaalukas, kui on vabaduse võtmine, mistõttu hüvitamisele kuuluv kahju väiksem, kui oleks olnud vabaduse võtmise korral.

2. RVastS § 7 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada juhul, kui rikkumist ei olnud võimalik ära hoida või kahju heastada muu hulgas RVastS § 6 sätestatud toimingu sooritamise nõude esitamisega. Sätet on praktikas mõistetud nii, et kui isik ei ole esitanud RVastS § 3, § 4 või § 6 sätestatud nõuet, siis võib kahju hüvitamisest keelduda. Keeldumine ei ole absoluutne, vaid tuleb eelkõige hinnata, kas sellise nõude esitamine oleks olnud perspektiivne ja tegelikult võimaldanud kahju ära hoida. Kaasuse andmete kohaselt ei ole kinnipeetav ise esitanud taotlust tema suhtes ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise alustamiseks enne, kui 09.10.2007. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama. Kuna VangS § 76 kohaselt on vangla kohustatud ennetähtaegse vabastamise dokumendid ette valmistama ja kohtule esitama, siis võis kinnipeetav seda ka nõuda. Selleks peab RVastS § 6 lg 2 kohaselt isik esitama haldusorganile taotluse. Arvestada tuleb ka sellega, et justiitsministri 17.01.2007 määruse nr 4 "Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord" § 8 lg 2 reguleerib kinnipeetava poolt nõusoleku esitamist. Seega oleks kinnipeetav pidanud märtsis 2007 näitama üles mingitki endapoolset huvi, küsima menetluse kohta või esitama nõuetekohase nõusoleku. Kaasuse andmetest ei nähtu, et kinnipeetav oleks seda teinud. Seega võib keelduda kinnipeetavale hüvitise maksmisest RVastS § 7 lg 1 alusel KarS § 76 lg 1 p 1 alusel vabastamise osas aprillis 2007. Seevastu on kinnipeetav näidanud üles kohast hoolsust oktoobris 2007, mistõttu selles osas RVastS § 7 lg 1 tuginedes temale hüvitise maksmisest keelduda ei saa.

3. Küsimus on ka sellest, millises menetluses pidi kinnipeetav hüvitist taotlema. Vastavalt RVastS § 17 lg 1 ja VangS § 11 lg 9 võib kinnipeetav esitada kahju hüvitamiseks taotluse vanglale ning alles siis, kui taotlus on jäetud rahuldamata, läbivaatamata või tagastatud, esitada kaebuse halduskohtule. Kaasuse andmete kohaselt on kinnipeetav ekslikult esitanud vaide Justiitsministeeriumile. Seega peaks Justiitsministeerium käsitlema esitatud vaiet taotlusena ja vastavalt HMS § 15 lg 4 edastama taotluse vanglale või tagastama kinnipeetavale. Kaasus andmete kohaselt on Justiitsministeerium õigusvastaselt lahendanud taotluse ise sisuliselt.