• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
• HARJUTUSED
  • 1. Kaasus
  • 2. Kaasus
  • 3. Kaasus
    • LAHENDUS
  • 4. Kaasus
  • 5. Kaasus
• ALLIKALOEND

LAHENDUS

Antud juhul on vajalik leida küsimus vastusele, kas julgeolekutöötaja oleks pidanud osa võtma 18.01.2008 toimunud hindamisrühma koosolekust? Küsimusele vastuse leidmiseks, tuleb vaadata kõigepealt, mis on antud julgeolekutöötaja kohustused. Vangistusala reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, millised on julgeolekutöötaja kohustused või milliseid korraldusi ja kellelt ta peab täitma. VangS § 132 jj reguleeritakse küll kohustusi, mis tulenevad vanglateenistusest, kuid nende kohustuste loetelus ei ole korralduste täitmise kohustust. Teenistusküsimusi reguleerib üldseadusena ATS ning kuna VangS ei sätesta kõnealusel juhul eriregulatsiooni, kuulub kohaldamisele ATS-i regulatsioon. ATS § 59 lg 2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast. Teenistuskohustused on kindlaks määratud ATS-i, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega (ATS § 59 lg 1). Ettevalmistamise korra § 2 lg 3 kohaselt peab hindamisrühma kuuluma ka julgeolekuspetsialist. Seega peab julgeolekuspetsialist kuuluma hindamisrühma. Kes julgeolekuspetsialistidest parasjagu hindamisrühma kuulub, on vangla direktori või tema volitatud inimese määrata. Ei ole keelatud ka see, et vangla direktor volitab hindamisrühma liikmeid määrama kontaktisiku. Antud kaasuse puhul ei ole seda, kes ja millises vormis on hindamisrühma liikmeks selle konkreetse julgeolekuspetsialisti määranud, välja toodud. Siiski võib arvata, et just see julgeolekutöötaja oli kohustatud sellest hindamisrühmast osa võtma. Seega on hindamisrühma tööst mitte osa võtmine julgeolekutöötaja teenistuskohustuste rikkumine.

Ettevalmistamise korra § 3 lg 2 kohaselt võib kontaktisik kinnipeetava iseloomustuse koostamisel vajaduse korral kokku kutsuda hindamisrühma, et ühtlustada ja täpsustada hinnangus sisalduvat teavet. Teenistusalaste korralduste andmine on eelkõige teenistuja juhil, kuid siduvaid teenistusalaseid korraldusi oma pädevuse piires võivad anda ka teised ametnikud. Ettevalmistamise korra § 3 lg 2 tulenebki kontaktisiku pädevus otsustada hindamisrühma koosoleku kokkukutsumine. Seega peavad hindamisrühma liikmed kutsest tulenevat kohustust koosolekust osa võtta ka täitma. Julgeolekutöötaja seisukoht, mille kohaselt ei saa kontaktisik talle teenistusalaseid korraldusi anda, on õiguspärane üksnes teenistuskohast mitte tulenevate ülesannete andmise kontekstis (vt lisaks ATS § 60 jj). Hindamisrühmas osalemine on julgeolekutöötaja teenistuskohustus ning sellega seotud korraldusi võib anda just hindamisrühma tööd korraldav isik (kontaktisik). Kuna hindamisrühma kuulumine on julgeolekutöötajate kohustus (ettevalmistamise kord § 2 lg 2) ning vastavat rühma juhib kontaktisik (ettevalmistamise kord § 2 lg 2 ja § 3 lg 2 koostoimes), kellel on volitused hindamisrühm kokku kutsuda (ettevalmistamise kord § 3 lg 2) on julgeolekutöötaja rikkunud teenistusülesandeid.

Kas hindamisrühma koosoleku pidamine ilma julgeolekutöötaja isikliku osavõtuta on oluline menetlusnõuete rikkumine, mille tõttu ei saa ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamist lõpule viis või mis võib mõjutada otsust? Ettevalmistamise korra § 3 lg 2 võib kontaktisik üksnes vajadusel hindamisrühma koosolekuks või nõupidamiseks kokku kutsuda. Seega võib reeglina iseloomustuse koostada hindamisrühma kokku kutsumata. Hindamisrühma koosoleku eesmärk on lahendada või rääkida läbi võimalikud erimeelsused hindamisrühma liikmete vahel. Kuna hindamisrühm ei tee asjas lõplikku otsust, vaid seda teeb kohus, siis võib asja ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise seisukohalt olla piisav julgeolekuspetsialisti seisukoha refereerimine või lisamine iseloomustusele. Seetõttu võib iseloomustuses lihtsalt vähem kajastuda julgeolekuspetsialisti seisukoht ja vangla võib anda positiivse hinnangu kinnipeetavale julgeolekuspetsialisti seisukohale vaatamata. Oluliseks menetlusveaks oleks olnud see, kui julgeolekuspetsialistilt ei oleks üldse seisukohta küsitud või tema antud seisukoht oleks asja materjalide hulgast kõrvaldatud.