LAHENDUSVangS § 75 lg 3 kohaselt
tagastatakse kinnipeetavale vabastamisel vangla hoiul olnud esemed ja
dokumendid ning isiklikud riided. VSKE § 64 lg 1 kohaselt tagastatakse
kinnipeetavale tema asjad, kui ta vanglast lahkub. Kaasuse andmetest nähtub, et
kinnipeetavat ei vabastatud vanglast, vaid arestimajast. Seega võiks järeldada,
et arestimaja ei ole siiski rikkunud kinnipeetava õigusi asjade tagastamisest
keeldumisel. Selline järeldus on siiski ennatlik. Juhul, kui tõlgendada VangS
§ 75 lg 3 sätet kitsalt, leides, et isiklikke asju on kohustatud
tagastama üksnes vangla, võiks see viia selleni, et arestimajad keelduvad
kinnipeetute asjade tagastamisest, kuna neilt ei ole seda nõutud. Antud juhul
on olukord siiski natuke keerulisem. Nimelt nähtub kaasuse andmetest, et osa
kinnipeetava asjadest ei asu arestimajas. Arestimaja ei saa aga anda
kinnipeetavale kätte asju, mida tal ei ole. Samas ei saa pidada hea halduse tavaga
kooskõlas olevaks arestimaja väidet selle kohta, et kinnipeetav peab oma asjade
eest ise hoolitsema. Kinnipeetava võimalused nõuda, et temaga ta isiklikud
asjad arestimajja kaasa saadetaks, on piiratud. VSKE § 64 lg 2
kohaselt saadetakse kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral sinna ka tema
asjad. Kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vangla hoiule
(VSKE § 64 lg 5). VSKE § 64 lg 5 kohaselt võib asjad
kinnipeetavale kaasa anda kui kinnipeetav seda soovib ning see on võimalik. Kaasuse
andmetest ei nähtu, kas kinnipeetav soovis oma asju kaasa saada või mitte.
Siiski oleks vangla pidanud möönma, et kui kinnipeetav läheb arestimajja seoses
osalemisega ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil, võib kohus kinnipeetava
vabastada. Seega oleks tulnud asjad kinnipeetavaga igal juhul kaasa saata.
Kindlasti ei ole õiguspärane Murru Vangla tegevus seoses
kinnipeetava asjade hävitamisega. VSKE § 64 lg 4 kohaselt hävitatakse
kinnipeetava asjad kinnipeetava vanglast lahkumisest alates ühe kuu pärast, kui
kinnipeetav jätab pärast vanglast lahkumist oma asju vanglasse ega tule neile
ka hiljem järele. Vangla peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku
võimalikku taas vanglas või arestimajas viibimist ning juhul kui isik viibib
arstimajas või vanglas, kuuluvad asjad temale tagastamisele (VSKE § 64
lg 4). Seega oleks tulnud Ivar Laanele tema asjad tagastada, mitte
hävitada. Indrek Laane võib nõuda kahju hüvitamist RVastS alusel ja korras. Tuleb
silmas pidada ka seda, et asjade vanglasse jätmine on aktiivne tegevus, st
kinnipeetav tahtlikult oma käitumisega avaldab tahet loobuda oma asjadest. Kui
kinnipeetavale ei võimaldatagi asjade kättesaamist või suisa keeldutakse
sellest, siis ei ole kinnipeetav asju vanglasse jätnud.
Vangla on eksinud ka selle vastu, et ei ole lahendanud kinnipeetava
taotlust RVastS
§ 24 kohaselt. Vastavalt RVastS § 24
lg 2 oli kinnipeetavalt 3 aastat aega esitada alusetult rikastumise nõue
Eesti Vabariigi vastu, mida vangla pidi nõuetekohaselt menetlema. Vastavalt RVastS § 22
lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta
avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist. Asja valdus on
alusetu ka siis, kui valduse üleandmise hetkel oli õiguslik alus olemas (nt
isik võeti vanglasse vastu), kuid valdamise alus langes hiljem ära (nt isik
vabastati vanglast). Kui asjad on hävitatud, siis peab vangla määrama haldusaktiga
kindlaks asjade tegeliku väärtuse ja RVastS § 23
sätestatud intressi ja maksma alusetult saadu isikule tagasi. Antud kaasuse
puhul oleks hüvitis hävitatud asjade eest ja vabanemistoetus tulnud maksta
kinnipeetava isikuarvele vanglas või tema poolt näidatud pangakontole
väljaspool vanglat.
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008
|