Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine
AVALEHT > HARJUTUSED > 2. Kaasus > LAHENDUS

LAHENDUS

VangS § 75 lg 3 kohaselt tagastatakse kinnipeetavale vabastamisel vangla hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. VSKE § 64 lg 1 kohaselt tagastatakse kinnipeetavale tema asjad, kui ta vanglast lahkub. Kaasuse andmetest nähtub, et kinnipeetavat ei vabastatud vanglast, vaid arestimajast. Seega võiks järeldada, et arestimaja ei ole siiski rikkunud kinnipeetava õigusi asjade tagastamisest keeldumisel. Selline järeldus on siiski ennatlik. Juhul, kui tõlgendada VangS § 75 lg 3 sätet kitsalt, leides, et isiklikke asju on kohustatud tagastama üksnes vangla, võiks see viia selleni, et arestimajad keelduvad kinnipeetute asjade tagastamisest, kuna neilt ei ole seda nõutud. Antud juhul on olukord siiski natuke keerulisem. Nimelt nähtub kaasuse andmetest, et osa kinnipeetava asjadest ei asu arestimajas. Arestimaja ei saa aga anda kinnipeetavale kätte asju, mida tal ei ole. Samas ei saa pidada hea halduse tavaga kooskõlas olevaks arestimaja väidet selle kohta, et kinnipeetav peab oma asjade eest ise hoolitsema. Kinnipeetava võimalused nõuda, et temaga ta isiklikud asjad arestimajja kaasa saadetaks, on piiratud. VSKE § 64 lg 2 kohaselt saadetakse kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral sinna ka tema asjad. Kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vangla hoiule (VSKE § 64 lg 5). VSKE § 64 lg 5 kohaselt võib asjad kinnipeetavale kaasa anda kui kinnipeetav seda soovib ning see on võimalik. Kaasuse andmetest ei nähtu, kas kinnipeetav soovis oma asju kaasa saada või mitte. Siiski oleks vangla pidanud möönma, et kui kinnipeetav läheb arestimajja seoses osalemisega ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil, võib kohus kinnipeetava vabastada. Seega oleks tulnud asjad kinnipeetavaga igal juhul kaasa saata.

 

Kindlasti ei ole õiguspärane Murru Vangla tegevus seoses kinnipeetava asjade hävitamisega. VSKE § 64 lg 4 kohaselt hävitatakse kinnipeetava asjad kinnipeetava vanglast lahkumisest alates ühe kuu pärast, kui kinnipeetav jätab pärast vanglast lahkumist oma asju vanglasse ega tule neile ka hiljem järele. Vangla peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas vanglas või arestimajas viibimist ning juhul kui isik viibib arstimajas või vanglas, kuuluvad asjad temale tagastamisele (VSKE § 64 lg 4). Seega oleks tulnud Ivar Laanele tema asjad tagastada, mitte hävitada. Indrek Laane võib nõuda kahju hüvitamist RVastS alusel ja korras. Tuleb silmas pidada ka seda, et asjade vanglasse jätmine on aktiivne tegevus, st kinnipeetav tahtlikult oma käitumisega avaldab tahet loobuda oma asjadest. Kui kinnipeetavale ei võimaldatagi asjade kättesaamist või suisa keeldutakse sellest, siis ei ole kinnipeetav asju vanglasse jätnud.

 

Vangla on eksinud ka selle vastu, et ei ole lahendanud kinnipeetava taotlust RVastS § 24 kohaselt. Vastavalt RVastS § 24 lg 2 oli kinnipeetavalt 3 aastat aega esitada alusetult rikastumise nõue Eesti Vabariigi vastu, mida vangla pidi nõuetekohaselt menetlema. Vastavalt RVastS § 22 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist. Asja valdus on alusetu ka siis, kui valduse üleandmise hetkel oli õiguslik alus olemas (nt isik võeti vanglasse vastu), kuid valdamise alus langes hiljem ära (nt isik vabastati vanglast). Kui asjad on hävitatud, siis peab vangla määrama haldusaktiga kindlaks asjade tegeliku väärtuse ja RVastS § 23 sätestatud intressi ja maksma alusetult saadu isikule tagasi. Antud kaasuse puhul oleks hüvitis hävitatud asjade eest ja vabanemistoetus tulnud maksta kinnipeetava isikuarvele vanglas või tema poolt näidatud pangakontole väljaspool vanglat.





Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008