• Esileht
• Sissejuhatus
• 1.  Päästeala ajalugu
• 2. Päästeala Läänemereriikides
• 3. Päästeala eesmärgid ja ülesanded
• 4. Päästeasutused
  • Päästeala struktuur
  • Päästeamet
  • Regionaalsed Päästekeskused
  •  Häirekeskus
  • Päästeala koolitus
  • Kordamisküsimused
• 5. Päästeala sisene koostöö
• 6. Päästeala sisekommunikatsioon 
• 7. Koostöö teiste organisatsioonide ja asutustega
• 8. Päästeala juhtimine
• 9. Rahvusvaheline koostöö
• Lõppsõna

Päästeala koolitus

Toimib hädaolukorraks valmisoleku ja päästealane koolitussüsteem, mille koosseisu kuuluvad:

Sisekaitseakadeemia Päästekolledž – õppeajaga 4 aastat, päevane- ja kaugõppeprogramm. Valmistab ette päästeteenistuse kõrgharidusega spetsialiste;

Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekool (asukohaga Väike-Maarjas) –  valmistab keskhariduse baasil ette tuletõrjujaid-päästjaid ning tuletõrje- ja päästespetsialiste õppeajaga 1 aasta. Samuti korraldab tuletõrje- ja päästealast täiendkoolitust.

Sisekaitseakadeemia on 1992. aastal loodud riiklik rakenduskõrgkool, mille missiooniks on ausate ja pädevate riigiametnike koolitamine.

Päästekolledž loodi 1993. aastal eesmärgiga koolitada spetsialiste päästeteenistuse erialal. Päästekolledži struktuuri kuuluvad tuleohutusjärelevalve, kriisireguleerimise, inseneriainete, rakendusmatemaatika ja rakenduskeemia õppetoolid ning alates 2004. aastast Väike-Maarja Päästekool.

Rakenduskõrgharidusõppes on võimalik omandada kõrgharidus päästeteenistuse erialal. Kutseõppes pakutakse kolme eriala: tuletõrjuja-päästja; tuletõrje-päästespetsialist ja päästekorraldaja.

Rakenduskõrgharisdusõppes toimub õpe 4 aastat 160 ainepunktises mahus ning lõpetajale antakse rakenduskõrgharidust kinnitav diplom. Õppetöös vaheldub teoreetiline õpe praktilisega.  

Kutseõppes on õppe pikkuseks 1 aasta.

Päästekolledži on tänaseks juba lõpetanud 217 inimest, kellest üle 80% tegeleb päästealaga ka tänasel päeval. Vilistlaste tööandjad päästealal on toodud järgmises tabelis: