Päästeala organisatsioon ja juhtimine
Esileht > 3. Päästeala eesmärgid ja ülesanded > Päästeteenistuse arengukava:

Päästeteenistuse arengukava:

 

Dokument kajastab päästeteenistuse tegevusvaldkondade ja organisatsiooni hetkeolukorda (2005), arenguvisiooni, eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi ning hinnangulisi ressursse aastani 2009.

 

Arengukavas seatud eesmärgid:

1.                  Päästeteenistuse organisatsiooniline eesmärk: Päästeteenistus on optimaalse juhtimisega ning parima ressursikasutusega hästi toimiv, elukeskkonna turvalisust kaitsev ja töötajate rahulolu ja väärtusi loov organisatsioon.

 

Eesmärgi saavutamiseks on tänaseks loodud neli regionaalset päästeautust, kuhu on koondatud ressursid ja osa spetsialiste. On lõpetatud kolme üksik-päästekompanii tegevus. (Arengukava)

2.                  Päästeteenistuse personalipoliitiline eesmärk: Päästeteenistuses töötab piisav arv profesionaalseid ja motiveeritud teenistujaid.

 

Eesmärgi saavutamiseks ühtlustatakase päästeteenistujate palgatase teiste Ssiseministeeriumi haldusalas sisejulgeolekut tagavate struktuuride palgatasemetega. Päästeenistusse tööle asumiseks ning karjääriredelel liikumiseks on peamisteks edukriteeriumiks teenistuja professionaalne võimekus, isikuomaduste sobivus ning motiveeritus. Päästekolledži õppekavade väljatöötamisel lähtutakse kutsestandarditest ning kutseoskuste omandamine ja atesteerimine baseerub kutsekvalifikatsioonisüsteemil. (Arengukava)

 3.      Päästekeskuse strateegiline eemärk: Tagada inimeste ja vara suurem turvalisus. (Tulemusleping)

Eesmärk saavutatakse läbi efektiivsete päästetööde, kriisireguleerimise, ennetustöö, tuleohutusjärelevalve (sh menetlemise ja insenertehnilise töö) efektiivse elluviimise.

Päästeteenistuse arengukavast lähtuvalt on seatud päästeteenistusele ja tegevusvaldkondadele strateegilised eesmärgid:

Päästetööd: Päästetöid tehakse optimaalseima ressursikasutuse tingimustes.

Demineerimistööd:  Tagatud on ööpäevaringne kogu riigi territooriumit hõlmav valmisoleks deminerimistööde teostamiseks.

Tuleohutusjärelevalve: Riiklik tuleohutusjärelevalve toimib riskidekeskselt ja kliente arvestavalt ning menetlustegevust viiakse läbi operatiivselt.

Hädaabikõnede menetlemine: hädasolijal on Eestimaal mistahes punktis ja kohas võimalik saada abi helistades hädaabinumbril 112.

Kriisireguleerimine: Loodud on pidevalt tõhustuv valmisolek võimalikes hädaolukordades tegutsemiseks ning koostöövõrgustik ja võimekus rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemiseks.

Ennetustöö: loodud on päästeteenistusel põhinev ennetustöövõrgustik, milles osalejate tegevuse tulemusena on vähenenud õnnetusjuhtumite arv, leevenenud õnnetuste tagajärjed ning suurenenud elanikkonna üldine ohuteadlikkus.

 

Strateegilistele eesmärkidele järgnevad eesmärgitasandid on seotud vastavate plaaniliikidega: need on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. (Alas, 2001)