2. Harjutus
Järgnevalt on toodud mitmed selgitused, kus püütakse teiste sõnadega selgitada ühe selles õppeva-hendis nimetatud mõistet. Otsusta, millist mõistet püütakse selgitada. Märgi vastused väite järel ole-vasse ruutu. Võimalusel selgita oma vastust või püüa panna kirja ka mõni põhjendus. Hiljem võid kontrollida oma vastuseid (vt alapealkiri "Lahendus").
jkn |
küsimus |
vastus |
selgitus |
1. |
Selles filosoofilises õpetuses või filosoofia suunas räägitakse asjadest nii nagu need on. Põhimõtteliselt nagu keegi vaataks kõrvalt ja kirjeldaks asja ja teised kirjeldaksid ka ja siis võetakse see ühine osa, mis kõigi kirjeldustes kokku langeb. Igasugune tunnetamise võimalikkus jäetakse kõrvale ja mõnikord asutakse nö jumala positsioonile. |
|
|
2. |
See on ladina keelest tuletatud sõna selle kohta, kui juristid midagi eeldavad. Kui midagi eeldatakse, siis see, kes tahab vastupidist väita, peab ümber lükkama. Formaalses loogikas on sarnane sõna "premiss", aga see tähendab väidet, mitte eeldust. |
|
|
3. |
Teadus sellest, kuidas kunagi vanadest tekstidest aru saada. Praegu tähendab see eelkõige kas ilukirjanduse või õigustekstide lahtimõtestamist autori seisukohast, mitte lugeja seisukohast. |
|
|
4. |
Üks peamisi asju, miks inimesed usklikuks hakkavad või jumala poole pöörduvad, on hirm ja teadmatus surma ees. Religioonid reeglina pakuvadki mingi selgituse surma kohta – sisaldavad õpetust maailma lõpust ja surmast. |
|
|
5. |
Selles filosoofilise õpetuses või filosoofia suunas räägitakse sellest, kas ja mis tingimustel on võimalik asju üldse tunnetada. Asjad ei ole olemas iseenesest, vaid nad on meie jaoks ja sellised, nagu me neid tunnetada suudame. Seetõttu huvitabki filosoofe, mis on olemas, aga mida me tunnetada ei suuda või milliseid asjade omadusi me tunnetada ei suuda. |
|
|
Alammenüü
|