ÜLESANDED

1. Ülesanne

Lugedes läbi Marju Lutsu ja Piibe Jõgi õpikud (vt kohustuslik kirjandus) või muud kirjandust, kirjuta välja kõik sinule tundmatud sõnad, mille tähendust sa ülaltoodud loetelust ei leia. Kirjuta välja sõna-de tähendus Võõrsõnade leksikoni, Eesti Entsüklopeedia või muu üldtunnustatud teatmeteosest (5—10 sõna) ning lisa nimekiri memona IVA-sse oma portfooliosse.

Lisanud nimekirja tundmatutest põhimõistetest memona oma portfooliosse, kontrolli, kas samu põ-himõisteid pole keegi seadnud ülesse TeadmusPajas kontekstis "Põhimõisted". Kui sinu väljaotsitud definitsiooniga põhimõisted puuduvad TeadmusPajas, siis lisa iga mõiste koos definitsiooniga TeadmusPajasse uue jutulõimena. Jutulõime pealkirjaks on mõiste ning sisus esitad taas mõiste defi-nitsiooni. Kui sinu väljaotsitud mõiste on juba TeadmusPajas üleval, siis kontrolli ja võrdle, kas seal-ne definitsioon ühtib sinu leitud definitsiooniga. Erinevuste või puuduste korral lisa jutulõimesse oma kommentaar.

Võrdle enda leitud põhimõiste definitsiooni samuti sinu või teise üliõpilase poolt TeadmusPajasse lisatud põhimõiste definitsiooni selle mõiste selgitusega Wikipedias. Selgita välja, kas Wikipedias on puudusi või vigu ning kui on, lisa see kommentaarina TeadmusPajasse vastava jutulõime juurde.

2. Ülesanne

Võrdle pisteliselt 5—10 ülaltoodud põhimõistet mõnes teises allikas (Wikipedia, Eesti Entsüklopee-dia, Encyclopedia Britannica jt) mõiste selgituse või definitsiooniga ja too välja erinevused. Kontrol-li, kas mõistet on selgitatud või defineeritud Wikipedias ja too välja, kas Wikipedias on vigu või puudusi. Lisa võrdlus memona IVA-s oma portfooliosse.

3. Ülesanne

Kirjuta põhimõistete nimekirjast välja 5—10 põhimõistet, mis on sulle tuttavad või mille tähendust sa arvad teadvat. Mõisteid välja kirjutades ära vaata nende selgitusi. Lihtsustamiseks võid jätte nimekir-ja mõneks ajaks tähelepanuta. Seejärel kirjuta iga mõiste kohta oma sõnadega selle selgitus ja too üks lause või näide, kuidas või millises kontekstis sa seda mõistet kasutaksid. Võrdle enda toodud selgi-tust ja näidet põhimõistete osas sisalduva selgitusega. Millises osas need selgitused langevad kokku ja millises osas erinevad?

Näide:	objekt – on mingi asi, mida on võimalik katsuda või näha. Näiteks tuleohutus üldnõuetes nimetatakse objektideks territooriumit või hoonet või seadet, millel või milles võib puhkeda tulekahju. Inglise keeles tähendab "objekt" ka eesmärgi või taotlust.	objekt (ld.k. obiectum ees asetsev) ese, isik või nähtus, millele või kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu vms; see, mis vastandub subjektile, st teadvusele, olles väljaspool teadvust ja teadvusest sõltumatu.
	Minu arusaam ja definitsioon olid sarnased, aga minu jaoks ei olnud oluline see, et objektile peab olema suunatud kellegi tegevus või teadvus. Objektid olid lihtsalt asjad, aga õppevahendis toodud definitsiooni kohaselt on objektid lisaks asjadele ka teised inimesed ja loomad – kõik keda ma endast väljaspool olevatena tunnetan.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008

Üles