Tuletöödeks loetakse siseministri määruse "Tuletööde tuleohutusnõuded" kohaselt järgmisi töid:
gaaskeevitus- ja gaasleektööd;
elektrikeevitustööd;
põlevvedelikuga metalli lõikamine;
põlevvedelikuga tehtav jootetöö;
ketaslõikuriga metalli lõikamine;
bituumeni ning muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine;
gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine;
sepatöö;
küttekoldevälise tule tegemine.
Objektil tuletöö tegemise eest vastutab objekti omanik, valdaja või peatöövõtja. Tuletöid (va küttekolde välise tule tegemine) võib teostada vaid vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Tuletööde teostamisel eristatakse alalist (selleks ette nähtud, projekteeritud hoones või hooneosas, mis on muu otstarbega ruumidest eraldatud tuleohutusnõuetele vastavalt) ja ajutist (kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta) tuletöö kohta. Vastavad nõuded tuletööde kohale ning erinevate tuletööde läbiviimisele on toodud vastavas määruses.
Tuletööde tuleohutusnõuete rikkumisest saab igal aastal alguse ligikaudu 80 tulekahju, mõnel aastal on need näitajad oluliselt suuremad, mõnel väiksemad. Siinkohal toome välja mõned näited tuletööde teostamisest võimaliku tulekahju põhjustajana.