Tulekahju
Eestis toimub aastas keskmiselt üle 10 000 tulekahju, millele päästjad reageerivad. Rohkem kui pooled põlengutest toimuvad eluhoonetes ning saavad peamiselt alguse elutubadest ja köökidest, millele järgnevad magamistoad ja esikud. Osa nendest sündmustest on ohtlikumad ja raskemate tagajärgedega, teised kergemad. Aastas hukkub tuleõnnetustes ligi 100 inimest, neist u 70% hukkub eluruumides aset leidnud tulekahjudes. Suurim tulekahju tekkepõhjus on hooletus, millest omakorda suurima osa moodustab hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjude hulk. Suitsetamine tulekahju tekkepõhjusena on kõikidest tulesurmadega lõppenud tulekahjusündmustest olnud esikohal alates aastast 2002 (Kaljumäe).
Käesolevas peatükis peatume pikemalt sellel, mis on tulekahju, mida kujutab endast põlemisprotsess ja milline on tulekahju areng.
Tuleohutuse üldnõuetes on defineetritud tulekahju kui väljaspool spetsiaalset kollet toimuvat kontrollimatut põlemisprotsessi, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju.
Alammenüü | 
