Tulekahjude klassifikatsioon

Tulekahjud klassifitseeritakse sõltuvalt nende tüübist viide klassi. Klassifikatsioon on koostatud põlemise tüübi alusel ja määrab kustutusaine valiku, mida on vaja kasutada tule kustutamiseks. 

   A-klass. Tahked materjalid: tavaliselt orgaanilised looduslikud materjalid nagu puit, paber, papp, saepuru ja puitlaastplaadid, tekstiilid nagu vaibad , kardinad jt materjalid, mis põlemisel hõõguvad. Hõõguva põlemise juures on iseloomulik nn optiliselt tiheda ehk suurte suitsuosakeste teke.

   B-klass.  Põlevvedelikud : õlid,bensiin, lahustid, aga ka kergesti sulavad materjalid nagu plastid, rasvad jms.

   C-klass. Gaasid:  propaan, atsetüleen, vesinik, maagaas  jms.

  D-klass.   Metallid:  magneesium, titaan, tsirkoonium, naatrium ja kaalium. Enamik metalle põlevad briljantvalgelt, mis võib kahjustada nägemist.

   F-klass. Õlid ja rasvad: taimeõlid, loomsed rasvad jms. Selliseid põlenguid on raske kustutada, sest kõrge temperatuuri olemasolul taastub keemiline reaktsioon  uuesti.

Üldjuhul osalevad tulekahjus rohkem kui ühte klassi kuuluvad kütused. Tulenevalt põlevast materjalist on oluline teada materjali põlemisomadusi,  millest lähtuvalt tehakse valik avastusseadmete ja kustutusainete osas, kuid nimetatud teemasid on pikemalt käsitletud teistes õpiobjektides.