jkn

juhtumi kirjeldus

lühi vastus

1.

Tuleohutusjärelevalve ametnik saab korteri omanikult kirja, milles viimane kirjeldab tuleohtlikku olukorda enda korteris ja seda, et üürnik keeldub võimaldamast korterit nõuetega vastavusse viimast. Kirjale on lisatud korteri plaan ja hulgaliselt foto- ja videomaterjali korteri kohta. Korteri omanik taotleb, et päästeasutus teeks üürnikule ettekirjutuse, et üürnik viiks korteri vastavusse tuleohutusnõuetega või vähemalt kohustaks taluma seda, et korteri viib vastavusse omanik ise. Fotodelt ja videosalvestustest on näha, et korter on halvas korras, köögis on vanad ja ilmselt ka katkised seadmed (pliit, veekeetja, külmkapp), mis on ühendatud ühes uue ventilaatori ja mikrolaineahjuga sama pikendusjuhtme otsa. Pistikud on põlenud, esikus on lahtised juhtmed jne. Taotlusele on lisatud ka kavandatavate remonttööde kalkulatsioon, millest nähtub, et korteris kavatsetakse teha kapitaalremont. Tuleohutusjärelevalve ametnik teeb korteri üürnikule ettekirjutuse korteri tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks saadud taotluse ning foto- ja videomaterjali alusel paikvaatlust teostamata ja üürnikku ülekuulamata.

2.

11.03.2009 toimunud päästetööde käigus on võetud kustutustöödeks vett maatükil aadressiga Aia 3 Tallinn asuvast basseinist. Päästetööde ajal viibis kohal ka maatüki üks omanikest Liina Kuusik, kuid tema abikaasa ja maatüki ühisomanik Tiit Kuusik viibib välislähetuses. 29.04.2009 esitab Tiit Kuusik taotluse Põhja-Eesti Päästekeskusele, milles taotleb päästetöödeks võetud vee kulu hüvitamist. Taotluse andmetel sai taotleja teada vee võtmisest päästetöödeks alles 24.04.2009 mõned päevad peale komandeeringust naasmist (18.04.2009), kui ta küsis abikaasalt suure veearve kohta. Taotleja hinnangul võeti basseinist kokku 85 m³ vett hinnaga 84 kr/m³, kokku hinnaga 7140 krooni. Samuti leiab Tiit Kuusik, et lisaks on tekitatud kahju 20 000 krooni muru ja ilupõõsaste kahjustamisega (päästeauto sõitis pisut üle muru ja üle ühe põõsa) ning vee võtmine oli õigusvastane, sest selleks ei olnud kõigi hoone omanike luba. Päästekeskus jätab taotluse läbivaatamata, kuna taotlus on esitatud enam kui 10 päeva pärast tulekahju ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud, samuti sellepärast, et päästetööde käigus tekitatud kahju loetakse õnnetusega põhjustatud kahjuks.

3.

Päästekeskus viib läbi haldusmenetluse OÜ Metallikoda tootmis- ja laohoonete tuleohutuse kontrollimiseks. Kuna tegemist on keeruka objektiga, siis toimuvad tuleohutusülevaatused lausa kahel päeval. Mõlemal päeval viibib tuleohutusülevaatuse juures ettevõtte haldusdirektor (OÜ Metallikoda juhatuse liige) ning kaasatud on ka tootmisjuht ja lao valveülem. Paikvaatluse käigus avastatud puudused protokollitakse. Samuti protokollitakse osalevate isikute seletused ja taotlused. Pärast iga hoone ülevaatust arutatakse puudused läbi ja arutelu järeldused protokollitakse. Protokollile on kirjutanud alla lisaks päästeametnikule ka ülevaatlusel osalenud isikud. Pärast tuleohutusülevaatust tellib päästekeskus OÜ Metallikoda taotlusel ekspertiisi ja kuulab tunnistajana üle ettevõtte endise tegevjuhi, kes peab selleks Riiast kohale sõitma. Kogutud tõendite põhjal teeb päästekeskus OÜ-le Metallikoda ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, samuti eksperdi ja tunnistaja kaasamisega seotud kulude sissenõudmiseks. OÜ Metallikoda esitab ettekirjutuse peale vaide, milles taotleb ettekirjutuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist, kuna päästekeskus ei ole OÜ-d Metallikoda ära kuulanud ja seetõttu ei saanud OÜ Metallikoda esitada vastuväiteid ekspertiisi kohta ega tema enda värvatud eksperdi koostatud ekspertiisi. Samuti leiab OÜ Metallikoda, et temalt nõutakse eksperdi ja tunnistaja kulusid sisse õigusvastaselt ning haldusorgan oleks pidanud selgitama eelnevalt selliste kulude sissenõudmise kavatsust. Päästekeskuse edastab vaide Päästeametile ning lisab sellele seisukoha, mille kohaselt menetlusosaline on ärakuulatud ning selgitamiskohustust ei ole rikutud, kuna adressaat pole selgitamist taotlenud.