jkn

vastus

Selgitus

1.

ärakuula-mine

Ärakuulamine on menetlustoiming, mille eesmärk on anda isikule võimalus õiguskaitseks haldusmenetluse käigus. Sellega püütakse vältida põhjendamatud vaide- ja kohtumenetlust pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Erinevalt ärakuulamisest on menetlusosalise seletuse võtmine (mis võib väliselt näida sarnane ärakuulamisega) suunatud uute tõendite kogumisele või selgituste saamisele juba kogutud tõendite kohta. Ärakuulamise eesmärk on saada menetlusosalistelt tagasisidet kogutud tõendite lubatavuse, asjakohasuse ja piisavuse kohta, samuti anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid.

2.

läbivaata-mata jätmine

Läbivaatamata järgmine on menetluslik otsustus haldusmenetluses, kus haldusorgan keeldub saadud taotluse või muu pöördumise sisulisest hindamisest ja asja sisulisest otsustamisest mõnel formaalsel põhjusel. Sellisteks põhjusteks võivad olla tähtaja ületamine, pädevuse puudumine või olulised puudused dokumendi vormis või vormistuses (nt dokumendi sisust ei ole võimalik aru saada). Taotluse läbivaatamata jätmine tähendab sisuliselt seda, et esinevad puudused, mille tõttu ei ole üldse võimalik menetlust läbi viia.

3.

keeldumine

Keeldumine on otsustus, millega haldusorgan lahendab sisuliselt, jättes taotluse rahuldamata. Erinevalt läbivaatamata jätmisest on keeldumise ja taotluse rahuldamata jätmise aluseks see, et haldusorgan on viinud läbi haldusmenetluse, kogunud ja hinnanud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti ning teinud sisulise otsustuse taotletud haldusakti, toimingu või halduslepingu andmata, sooritamata või sõlmimata jätmise kohta. Haldusakti andmisest keeldumine peab olema vormistatud haldusaktina ja on samadel tingimustel vaidlustatav. Toimingust ja halduslepingust keeldumine vormistatakse kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.

4.

kooskõ-

lastamine

Kooskõlastamine ja arvamuse küsimine teiselt haldusorganilt on menetlustoiming, mille eesmärk on tagada erinevate haldusorganite tegevuse ühtsus ning saada täiendavat õiguslikku ja faktilist teavet juhtumi kohta. Küsimustes, kus selline koostöö on oluline, on kooskõlastamise kohustus seaduses või määruses ette nähtud, muudel juhtudel otsustab kooskõlastamise vajalikkuse menetlev haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Samas ei ole kooskõlastus või arvamus menetlevale haldusorganile siiski õiguslikult siduv, vaid õiguspärase ja kaalutletud otsuse peab tegema menetlev haldusorgan ise. Menetlev haldusorgan ei saa keeldumisel lihtsalt viidata kooskõlastuse puudumisele või eitavale arvamusele, kuid ta saab kasutada seda osana põhjendusest kogumist teiste tõenditega.

5.

eelhaldusakt

Eelhaldusaktiga on tegemist siis, kui mingid õiguslikku tähendust omavad asjaolud tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks enne, kui haldusorgan asja lõplikult otsustab (nt sõiduki juhtimise oskused sõidueksamil, enne kui otsustatakse, kas juhiluba väljastada või mitte). Eelhaldusaktiga on tegemist siis, kui õigusaktid keelavad haldusakti anda, toimingut sooritada või halduslepingut sõlmida ilma, et sama või teise haldusorgani poolt oleks eraldi haldusmenetluses otsustatud teatud küsimused (nt päästeasutus peab olema eraldi haldusmenetluses hinnanud hoone tuleohutust, enne kui kohalik omavalitsus saab oma pädevuse ulatuses otsustada kasutusloa väljastamise).