jkn

juhtumi kirjeldus

lühi vastus

1.

Tuleohutusjärelevalve ametnik saab korteri omanikult kirja, mil..

Kirjeldatud kaasuses on probleem selles, kas tuleohutusjärelevalve ametnik oleks üldse pidanud taotlust vastu võtma ja kas ettekirjutust võis teha paikvaatlust teostamata.

1. Saadud taotlusest nähtub, et taotleja eesmärgiks on lahendada tema (omaniku) ja üürniku vaheline vaidlust korteri remontimise küsimuses. Tuleohutusnõuete järgimine, millele remont kindlasti kaasa aitaks, on tegelikult üksnes ettekääne või osaline põhjus, miks päästeasutuse poole pöörduti. VÕS § 283 kohaselt on üürnik kohustatud taluma korteris tehtavaid töid. Seega on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamine ei kuulu päästeasutuse pädevusse. Seega ei saa päästeametnik otsustada, kas üürnik on kohustatud taluma remondi tegemist korteris. Samas ei anna see antud kaasuses alust taotluse läbivaatamata jätmiseks, kuid ettekirjutust saab teha hoone tuleohutuse kohta ja eelkõige saab ettekirjutusega kohustada omanikku ennast.

2. Haldusmenetluses otsustab haldusorgan reeglina, milliseid menetlustoiminguid sooritada, milliseid tõendeid koguda ja kuidas seda vormistada kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1 ja 2). Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud selgitama välja kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja koguma tõendid (HMS § 6 ja § 38). Seega pidi HMS kohaselt haldusorgan kaaluma, kas temale esitatud tõendid on otsuse tegemiseks piisavalt usaldusväärsed. Arvestades, et tõendite esitajaks oli korteri omanik, kes oleks olnud õiguspäraselt välja antud haldusakti adressaadiks, ei olnud haldusorganil tegelikku põhjust tõendite usaldusväärsuses kahelda. Seega võib väita, et ettekirjutuse tegemine paikvaatlust sooritamata oli õiguspärane. Samas tuleb arvestada, et tuleohutusjärelevalves on PäästeS § 28² p 1 ja § 28³ kohaselt tuleohutusülevaatuse tegemine ja selle protokollimine reeglina kohustuslikud (mitte iga paikvaatlust ei pruugi olla tuleohutusülevaatus – seda tuleb täiendavalt hinnata). Seega võib konkreetsel juhul öelda, et tuleohutusülevaatuse tegemine oleks olnud nõutav. Samas ei saa seda pidada oluliseks menetlusveaks (eriti kui ettekirjutus anda õigele adressaadile – omanikule).

2.

11.03.2009 toimunud päästetööde käigus on võetud kustutustöö..

Kaasusest tõusetub kaks probleemi – kas päästeasutus on õigesti jätnud taotluse läbivaatamata ja kas ta on seda õigesti põhjendanud.

1. Päästeasutus on keeldunud taotluse läbivaatamata jätmisest põhjendusel, et taotluse esitamise tähtaeg on ületatud ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Samas nähtub taotlusest, et taotleja viibis välislähetuses ja sai vee võtmisest teada alles pärast komandeeringust naasmist. Vabariigi Valitsuse 02.06.2005 määruse nr 114 "Riigi poolt päästetöödel tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 4 lg 1 kohaselt tuleb taotlus hüvitise saamiseks esitada 10 tööpäeva jooksul, arvates päästetööde lõpetamise päevast või päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama kulude tekkimisest. Kuna maatükk oli ühisomandis, siis teostavad kõik ühisomanikud ühiselt omandist tulenevaid õigusi. Kuna Liina Kuusik viibis päästetööde ajal kohal ja oli teadlik vee võtmisest ja muust kahjust, siis võib öelda, et samast hetkest pidi olema kahju tekkimisest teadlik ka Tiit Kuusik kui kaasomanik (erandiks võib olla faktiliselt lahus elavad abikaasad, kes ei ole veel ühisomandit jaganud). Seega on viidatud tähtaeg ületatud.

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et taotlus on esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, samas kui PäästeS § 33 ja viidatud määrus reguleerivad õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamist. Lähtuda tuleb RVastS. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb selline taotlus esitada 3 aasta jooksul kahju tekkimisest. Seega ei ole taotluse esitamise tähtaega ületatud ja taotluse läbivaatamata jätmine oli õigusvastane.

2. Oluline on ka see, millega haldusorgan põhjendab taotluse läbivaatamata jätmist. Taotluse läbivaatamata jätmine on formaalne otsustus ja seetõttu ei saa taotluse läbivaatamata jätmist põhjendada sisuliste argumentidega. Väide selle kohta, et konkreetne kahju ei kuulu hüvitamisele päästeasutuse poolt (mis antud juhul oli vale) on sisuline argument. Viimane osutab aga sellele, et haldusorgan on võtnud taotluse menetlusse ja teinud sisulise otsuse. Sellisel juhul ei saa haldusorgan enam jätta taotlust läbivaatamata, vaid peab andma keeldumise (kirjaliku ja põhjendatud haldusakti, mis põhineb haldusmenetluse käigus kogutud tõenditel). Seega on läbivaatamata jätmine põhjendatud valesti.

3.

Päästekeskus viib läbi haldusmenetluse OÜ Metallikoda tootmis..

Kaasuses on kaks probleemi, millele tuleks pöörata tähelepanu – kas haldusorgan jättis adressaadi ärakuulamata või pidi teda ära kuulama ning kas haldusorgan rikkus selgitamiskohustust ja mis on võimaliku rikkumise tagajärjed. Kuna tunnistaja ja eksperdi kaasamise kulude hüvitamise kohustus tuleneb üheselt HMS § 39 lg 6, siis seda eraldi analüüsima ei pea.

1. Ärakuulamine erineb menetlusosalise selgitusest selle poolest, et on suunatud eelkõige kogu haldusmenetluse käigus kogutud tõendite ja kavandatava haldusakti suhtes vastuväidete esitamise võimaldamisele. Kaasuse andmetest nähtub, et päästekeskus on võtnud menetlusosaliselt põhjalikud seletused ja need nõuetekohaselt protokollinud, kuid ei ole võimaldanud ärakuulamist (pärast paikvaatlust koguti veel tõendeid, mille kohta adressaat pole saanud oma seisukohta väljendada). Päästekeskus on ajanud segi seletuse võtmise ja ärakuulamise ning seetõttu jätnud menetlusosalise ärakuulamata.

Isiku võib jätta ärakuulamata, kui esinevad HMS § 40 lg 3 nimetatud õiguslikud alused. Kaasuse andmetel ühtegi sellist alust ei esine. Seega oli ärakuulamata jätmine õigusvastane.

Kuna OÜ Metallikoda on välja toonud ka võimalikud vastuväited ja täiendavad tõendid, mida ta oleks saanud esitada, siis on võimalik, et ärakuulamiskohustuse rikkumine mõjutas otsust sisuliselt. Seega annab see rikkumine alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

2. Vastavalt HMS § 36 lg 1 on haldusorgan kohustatud selgitama menetlusosalisele õigusi ja kohustusi haldusmenetluses üksnes siis, kui menetlusosaline ise seda taotleb. Kaasuse andmetest ei nähtu, et menetlusosaline oleks taotlenud endale õiguste ja kohustuste selgitamist. Kuna tunnistaja ja eksperdi kulude hüvitamise kohustus tuleneb seadusest ning tegemist on juriidilise isikuga, kellel on eelduslikult piisaval võimalusi õigusnõustamise teenuse ostmiseks (ka siis, kui neil endal puudub jurist), siis ei saa selgitamata jätmist pidada õigusvastaseks ka hea halduse tava põhimõtte seisukohalt. Kuigi haldusorgani käitumine oleks olnud isiku seisukohalt läbipaistvam ja usaldusväärsem, kui kulude hüvitamise kohustust oleks selgitatud, siis ei saa seda pidada õigusvastaseks kehtiva õiguse seisukohalt. Samuti ei anna see alust kulude sissenõudmisest loobumiseks ega haldusakti selles osas kehtetuks tunnistamiseks.