Nimi loodusest
Looduse vahendaja jagab mängijatele pargis või metsas kasvavate puude kohta huvitavad lühikirjeldused puudega tutvumiseks. Looduse vahendaja võib ka ise mängus olevatest puudest rääkida huvitavaid lugusid Looduse vahendaja soovitab mängijatel võtta omale uus mängunimi lähtudes õpitavatest puuliikidest ja seda ka teistele tutvustada. Mängujuht palub mängijatel põhjendada oma valikut.
Kui kõik on ennast tutvustanud, moodustavad lapsed ringi ja mängujuht läheb ringi keskele. Mängujuht viskab ühele mängijale palli ja see viskab omakorda palli mängijale, kelle uut perekonnanime ta teab. Ta viskab palli ja ütleb eesnime ja uue perekonnanime.
See mängija viskab palli mängijale kelle nime ta teab. Mängujuht jälgib, et pall visatakse alati uuele mängijale. Mäng kestab seni, kui kõikide uued perekonnanimed on öeldud.
Näidistekstid
Toomingas
Selle põõsaspuu koorel on iseloomulik lõhn, aga ta õied on valgetes pikkades kobarates ja lõhnavad. Õitsemise ajal on toomingas üks kaunim pargi- ja metsapuu. Tema luuvili on must, mõrkja maitsega, söödav.
Lehed on C-vitamiinirikkad. Ta on ööbiku laulupuu.
Toomingas võtab inimese valud enda kanda.
Sarapuu
Sarapuu urvad on saiaurvad. Vanarahvas ennustas, et kui sarapuul on palju urbi, on hea nisuaasta. Sarapuu vits on nõiavits, mis näitab ära peidetud varanduse ja ka maa sees olevad veesooned. Sarapuu all magades võib näha unes ilmutusi. Võib näha missugused küsimused on järgmises kontrolltöös. Sarapuu ehib meie loodust märtsis, aprillis, kui tal on kaunid rippuvad urvad. Sarapuu leht on suur, pehme ja roheline. Sarapuu viljadeks on maitsvad pähklid.
Pärn
Heal lapsel mitu nime, nii on ka pärnal mitu nime: niinepuu, lõhmus.
Noortelt pärnapuult korjati koort, niint ja sellest tehti jalanõusid. Niint kasutati ka nööri asemel sidumiseks. Pärna lehed on südamekujulised, laiad ja pehmed. Pärn südamlik puu. Pärn õitseb südasuvel juuli kuus, siis sumiseb pärnapuu mesilastest ja lõhnab magusasti. Pärnaõitest korjavad mesilased mett. Pärnaõitest saab hea tee, mis alandab ka palavikku .Pärn on ka kaitsepuu. Talu juurde istutaud puu kaitseb talu ja selle elanikke.
Kask
Valgetüveline ja sageli rippuvate okstega puu. Kasepuu on eriti kaunis kevadel, kui tal on hiirekõrvad ja rippuvad urvad. On üks armastatum lehtpuu ja kasvab paljude talude juures. Nõiduse ärahoidmiseks pandi vanasti volbriööl majaukse ette kasevitsad. Kaskedega kaunistatakse pulmapeo ruum ja kaskedest tehakse auvärav pruutpaarile.
Kasemahl on magus ja hea tervislik jook. Kaske on nimetatud ka tütarlapselikuks puuks.
Vaher
Vahtra leht on sageli viiehõlmaline nagu inimese käsi. Vahtrapuu peab aastas kaks korda oma sünnipäeva: kevadel mai alguses kui ta õitseb ja sügisel kui ta on kirjus sügislehtede rüüs. Kõige ilusamad on vahtra sügiselehed. Vahtra õied on ilusad ja kollased. Suve lõpus saab vahtraviljadest teha ninapikenduse. Vahtra mahl on väga magus. Vahtrapuu on rahustava toimega.
Tamm
Tamm on puude kuningas. Tammeleht on looduskaitse sümbol. Tamm on levinud perekonnanimi. Tamm on eestlaste lemmikpuu ja meie rahvuspuu. Seda puud peavad pühaks puuks paljud Euroopa rahvad. Tammetõrud on sigadele maiuspalaks. Tõrudest saab meisterdada loomi. Tammes elab piksejumal ja ta tõmbab välku juurde.
Tamme elavad kõige kauem. Tammepuu annab jõudu.
| 
