Ãœhislaulmine, individuaalne esitamine
Laulja ehk vokalist on loovisik, kes
kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks. Laulja võib laulda saateta (a capella) või instrumentide saatel. Laulja võib olla solist või koos teiste lauljatega moodustada vokaalansambli või koori (Vikipeedia, 2012).
Soololaul on vokaalmuusika
alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos
esitatakse ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi
saatel. Suure populaarsusega oli
see žanr romantismi
ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jtcheliloojate
loomingus (Vikipeedia, 2012). Soome
tervishoiuametis valminud uurimuse kohaselt on välja toodud, et ühislaulmine
pidavat pikendama inimese eluiga ja
vähendama stressi. Sotsiaalne kaasatus,
nagu näiteks laulukooris osalemine, paneb lauluharrastaja ennast tervemana
tundma ja vähendab varase suremise riski (Neljas, 2007). Koorilaul on muusikažanr, mida esitatakse laulajte koori poolt. Koor tuleneb kreekakeelsest
sõnast chorus ja on lauljatest koosnev muusikakollektiiv, mis esitab koorimuusikat.
Koori juhatab tavaliselt koorijuht. Alates ärkamiseajast on koorilaul olnud Eestis suure populaarsusega. Siinjuures ei saa kindlasti
mainimata jätta traditsioonilist suursündmust – Laulupidu (Vikipeedia, 2012). Vaata ja kuula ühislaulmis: siit
Koorilauljal
ei pea olema suur hääl, kuid see peab olema puhas ja selge kõlaga. Pideva
harjutamisega muutuvad lihased tugevamaks, hääl kõlavamaks ja kaunimaks. Repertuaari
valimisel tuleb silmas pidada inimese eakohasust. Lauludeks valitagu ikka koorilaule,
iga ansamblilaul pole koorirepertuaariks kohane. Animatööri töös leida
vastavale sihtgrupile vastavad laulud. Need
ei tohiks olla rahvust pilkavad, ega ebatsensuurse sõnakasutusega. Liiga
kiire tempolisi laule on külalistel raskem laulda. Kokkuvõtteks võib öelda, et
laulmisel ja hääle kujundamisel on esmatähtis soodsa atmosfääri loomine ning
positiivse emotsiooni tekitamine.
| 