Eesti geograafiline asend
Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Läänemeri ning selle osad – Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht – ümbritsevat Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.
Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiriteldava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel.
Mandri-Eesti keskpunkt on 58 kraadi 41 minutit põhjalaiust ja 25 kraadi ja 54 minutit idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas.
  
Eestimaa:
- idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip
- lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl
- läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip),
mandriosas Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (230 24/ ip)
- põhjapoolsem paik - Vaindloo saar Soome lahes, mandriosas aga Purrekari neem Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl
Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra.
Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused:
- mereline asend Läänemere rannikul;
- vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
- kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel;
- paras-jahe niiske merelise ilmega kliima;
- järvede, jõgede ja soode rohkus;
- segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike;
- inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel.
Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas maksimaalselt 18 tundi ja 41minutit, talvel aga lühima päeva pikkus ainult 6 tundi ja 3 minutit. Astronoomiliselt valged ööd algavad 25. aprillil ning lõpevad 18.augustil.
Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on kogu Põhja-Euroopa ja sealhulgas ka Eesti märgatavalt soojema kliimaga ja elamiseks paremate tingimustega kui näiteks Põhja-Ameerika samad laiuskaardid.
Eesti nimi tuleneb sõnast AISTI, millega rooma ajaloolane Tacitus 1.sajandil peale kristust tähistas Visla jõest kirdes elavaid mittegermaani rahvaid. Muistsed skandinaavlased nimetasid Eestit Eistland. Tänapäeval on germaani ja skandinaavia keeltes Estland ja muudes keeltes Estonia.
| 
