Eesti piirid, territooriumi ulatus ja pindala
Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir.
Maismaa piiri pikkuseks on 645 km, millest ligi pool kulgeb mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on: Venemaa ja Läti. Merepiiri jagatakse Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga.
Eesti rannik on rikkalikult liigestaud saartest, poolsaartest, lahtedest ja väinadest, mille tõttu rannajoon on väga pikk - u. 3780 km. Mandriosas on rannajoone pikkus (Narva Jõesuust Iklani)1242 km, saartel on rannajoone pikkus 2552 km.
Eesti ja Vene piiriläbirääkimised ei ole veel andnud positiivset lahendit ja Eesti Vabariik on jäänud omaaegse Eesti NSV faktilistesse piiridesse ega hõlma 1920.aasta Tartu rahu põhjal Eesti piiridesse arvatud Narva- tagust ja suurt osa Petserimaast.
Eesti läbimõõt läänest itta on 350 km ja põhjast lõunasse 240 km. Pealinnast Tallinnast on kaugused otsejoones:
- Narva – 195 km;
- Sõrve poolsaare lõunatippu – 230 km;
- riigi äärmisesse kagunurka Pedetsi jõeääres 260 km;
Eesti pindala on 45 227, 1 km2, sellest hõlmavad meresaared 4132,7 km2 (9,2 %) ja järved 2130 km2 (4,8 %)
Mandri-Eesti kese asub Adavere lähedal, see on alates 1985.a. tähistatud rahnuga, millele on raiutud vastav tekst.
Tartu Ülikooli kartograafia lektor Raivo Aunap ütluse järgi, ei ole keskpunkt nii täpselt suure tee ääres, seda nihutati, et inimestel oleks parem sinna ligi pääseda. http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=458
| 
