• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
  • 1. Paigutamine vanglasse
  • 2. Vanglasisene paigutamine
• HARJUTUSED
• ALLIKALOEND

2. Vanglasisene paigutamine

Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetav vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt VangS §-le 16. (VangS § 14 lg 3) Vastuvõtuosakonda paigutamine toimub ainult üks kord vangistuse jooksul vastuvõtu faasis, kus on vajalik põhjalik andmete kogumine ja vangistuse planeerimine (vt õpiobjekt "Vanglasse vastu võtmine"). VangS võimaldab täitmisplaani muuta, kuid selleks ei paigutata kinnipeetavat vastuvõtuosakonda – andmed, mis annavad alust täitmisplaani muutmiseks kogutakse jooksvalt vangistuse täideviimise käigus (nt kui kinnipeetava abikaasa ja lapsed hukkuvad liiklusõnnetuses, siis tuleb küll muuta täitmisplaani lähedastega sidemete hoidmise osas, kuid selleks ei hakata kinnipeetavat vastuvõtuosakonda paigutama). Sama on ka olukord siis, kui kinnipeetav viiakse üle teise vanglasse.

Praktikas on sagedased juhtumid, kus vangla, mis võtab ümber paigutatava kinnipeetava vastu, paigutab kinnipeetava vastuvõtuosakonda. Vanglad põhjendavad seda vajadusega tutvuda kinnipeetavaga, koguda tema kohta andmeid või sellega, et kinnipeetava ümber paigutamine võis muuta kinnipeetava suhtumist karistuse kandmisesse. VangS kohaselt toimub kinnipeetava vastuvõtuosakonda paigutamine üksnes vastuvõtu faasis, s.o vangistuse täideviimise alguses. Nii nagu ümberpaigutamisel ei tee vangla, kust kinnipeetav ümber paigutatakse, kinnipeetava vabastamisega seotud toiminguid, ei tee ka vangla, kuhu ümberpaigutatav kinnipeetav vastu võetakse, vastuvõtufaasi kuuluvaid toiminguid. VangS kohaselt on kin-nipeetava vastuvõtuosakonda paigutamise ainsaks eesmärgiks talle individuaalse täitmiskava koostamiseks vajalike andmete välja selgitamine (VangS § 14 lg 3).

VangS § 16 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt nähakse individuaalses täitmiskavas ette mh kinnipeetava ümberpaigutamine ühest kinnisest vanglast teise kinnisesse vanglasse ning samuti nähakse täitmiskavas ette kinnipeetava vanglasisene paigutamine. Kinnipeetava täitmiskava ning vajalikud andmed edastab vangla, kust kinnipeetav ümber paigutatakse, vanglale, kuhu kinnipeetav ümber paigutatakse. Lisaks peab vangla, kust kinnipeetavat ümber paigutada tahetakse vanglaga, kuhu kinnipeetavat ümber paigutada tahetakse, tegema koostööd selleks, et selgitada välja, kas kinnipeetavat üldse saab ümber paigutada ning kuhu (st millisesse kambrisse või osakonda) kinnipeetav uues vanglas paigutatakse. Kinnipeetavate ümber paigutamine ei toimu juhuslikult, vaid eelnevalt peab olema välja selgitatud, et vangla, kuhu kinnipeetav ümber paigutatakse, saab kinnipeetava vastu võtta ja vanglasiseselt paigutada. Seega peavad andmed selle kohta, millisesse kambrisse on võimalik kinnipeetavat vanglas, kuhu kinnipeetav ümber paigutatakse, olema välja selgitatud veel enne, kui kinnipeetava ümber paigutamine üldse otsustatakse. Seega, kui vanglad ja Justiitsministeerium on tegutsenud kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel õiguspäraselt, puudub ümber paigutatud kinnipeetava vastuvõtu osakonda paigutamiseks igasugune vajadus. Arvestades sellega, et vastuvõtuosakonnas viibiva kinnipeetava põhiõigusi on piiratud (nt ei võimaldata VangS § 25 lg 3 kohaselt vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi, mis piirab kinnipeetava õigust perekonnaelule (PS § 26)) võrreldes tavaolukorras viibiva kinnipeetavaga, peab vastuvõtuosakonda paigutamiseks olema tegelik vajadus (PS § 11). Kinnipeetavat, kes paigutatakse ümber sama vangistuse kandmise ajal, ning kellel juba on täitmiskava olemas, ei tohi vangla vastuvõtuosakonda paigutada. Samuti ei tohi kinnipeetavat, kelle täitmiskava soovitakse muuta, vastuvõtuosakonda paigutada, sest sellist võimalust vangistuse täideviimist reguleerivad õigusaktid ette ei näe. (vt lähemalt õpiobjekti "Kinnipeetava ümberpaigutamine")

Märkus: Antud õpiobjekti raames ei käsitleta lähemalt seda, millistel juhtudel võib kinnipeetava vastuvõtuosakonnast vabastada ning milliseid toiminguid vastuvõtuosakonnas sooritatakse. Samuti ei vaadelda lähemalt seda, milliseid piiranguid vastuvõtuosakonnas viibiva kinnipeetava suhtes kohaldatakse. (vt õpiobjekt "Vanglasse vastu võtmine") Järgnevalt vaatame, millega peab vangla kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel arvestama.

Kinnipeetava ja vahistatu vanglasisesel paigutamisel tuleb eelkõige järgida eraldihoidmisprintsiibist tulenevaid nõudeid. VangS § 12 lg 1 p 1—4 kohaselt tuleb vanglas hoida eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Eraldihoidmisprintsiibi täitmiseks on kinnises vanglas teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid (VangS § 12 lg 3). Kinnipeetavate vanglasisese paigutamist reguleeritakse ka VSKE-s. VSKE § 5 lg 1 kohaselt moodustatakse kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast osakond, kus asuvad kambrid. Osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid (VSKE § 5 lg 2). Seega on kinnipeetava või vahistatu paigutamise otsustamisel kesksel kohal eraldihoidmisprintsiibist tulenevate nõuete täitmine.

Üldjuhtudel ei tohi vangla eraldihoidmisprintsiipidest kõrvale kalduda. Siiski on vanglal õigus eraldihoidmisprintsiibis kõrvale kalduda, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega (VangS § 12 lg 5). Siinkohal vajab koheselt märkimist, et "muu tegevuse" all ei tohi mõista mistahes tegevust, vaid see tegevus peab aitama kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.

Näide: Mummu vangla eelvangistusosakonnas viibib 334 vahistatut ning kinnises osakonnas 256 kinnipeetavat. Tulenevalt vangla arhitektuurilisest eripärast ei ole võimalik vangla territooriumile ehitada kahte teineteisest täielikult eraldatud ruumidega koolihoonet. Kuna nii kinnipeetavate kui ka vahistatute huvi õppida eesti keelt on kõrge, kuid õpetajate huvi vanglas tunde anda on madal, ei ole vanglal muud võimalust kinni peetavatele isikutele hariduse andmist võimaldada, kui moodustada segaõppegrupid nii kinnipeetavatest kui ka vahistatutest.

Vahistatute ja kinnipeetavate, meessoost ja naissoost kinnipeetavate või vahistatute, täiskasvanute ja alaealiste kinnipeetavate või vahistatute ühistegevuse lubamisel peab vangla direktor siiski täitma VangS-st tulenevaid nõudeid. Esmaseks, ja vast kõige tähtsamaks kohustuseks on tagada vangla julgeolek, mis hõlmab ka iga üksiku kinni peetava isiku või isikute grupi, vanglas töötavate inimeste või vanglat külastavate inimeste turvalisust ja julgeolekut (VangS § 66 lg 1). Samuti peab vangla direktor tagama, et vahistatute ja kinnipeetavate ühistegevuse organiseerimisel ei saaks kahjustatud kriminaalmenetluse huvid (vt lisaks KrMS § 143¹).

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb eristada kinnipeetavate ja vahistatute üld- ja erijuhtudel paigutamist. Üldjuhtudel paigutamiseks võib pidada paigutamist, mille puhul vangla järgib eraldihoidmisprintsiibist tulenevaid nõudeid. Üldjuhtudel paigutamine tuleb kindlaks määrata vangla kodukorras (VangS § 105 2¹ p 1).

Näide: Mummu Vangla direktori 12.09.2007 käskkirja nr 45 "Mummu Vangla kodukord" p 2 ap 4 kohaselt paigutatakse ametialaste süütegude eest süüdi mõistetud isikud Mummu vangla II eluosakonna kambritesse nr 102, 108 ja 110. Oma otsust põhjendab direktor sellega, et nimetatud tunnustele vastavatele kinnipeetavatele võib nende eelneva ametialase tegevuse tõttu tuleneda vanglas viibimisel oht teiste kinnipeetavate poolt. Samuti võib direktor kodukorras kindlaks määrata, kuhu paigutatakse nt noored kinnipeetavad, naised jne.

VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel peab vangla järgima õigusaktidega ettenähtud nõudeid. Õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumisel tegutseb vangla õigusvastaselt. VSKE § 6 lg 2 ja 3 kohaselt on nii kamber kui tuba kinnipeetava majutamiseks ettenähtud eluruumid. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. EhS § 3 lg 11 alusel Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" on kehtestatud nõuded ehitistele. Eluruumile on kehtestatud nõuded Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" ES § 7 lg 1 p 1 alusel. Täpsemad nõuded kambrile on kehtestatud VangS ja VSKE-ga. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. (VangS § 45 lg 1) Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 45 lg 1). Samadele nõuetele peavad vastama ka toad avavanglas. Kinnipeetavat ei saa õiguspäraselt paigutada kambrisse või tuppa, mis ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele või kus puudub VSKE § 7 lg 1 ettenähtud sisustus.

VSKE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m² põrandapinda. See on minimaalne nõue, millest ei või õiguspäraselt isegi lühiajaliselt üle astuda. Kui kinnipeetavat (või vahistatut) ei ole võimalik vanglasse paigutada ruumipuuduse või nõuetekohaste eluruumide puudumise tõttu, tuleb kinnipeetav ümber paigutada (vt e-õpiobjekt "Kinnipeetava ümberpaigutamine").

Õigusaktiks on ka kohaliku omavalitsuse kehtestatud planeeringud ja ehitus- ja kasutusload, kus on määratud kindlaks vangla kohtade arv. HMS § 60 lg 2 kohaselt on haldusakti resolutiivosa kohustuslik ka kõigile riigiasutustele, sh vanglale. Detailplaneeringu, ehitusloa ja kasutusloaga on määratud muu hulgas kindlaks vangla kohtade arv, mida vangla ei või ületada. Kui vanglasse tahetakse paigutada enam kinnipeetavaid, kui detailplaneeringu, ehitus- või kasutusloaga lubatud, siis tuleb viia vangla vastavusse ehitus- ja tuleohutusnõuetega, mis reeglina eeldab vangla ümberehitamist.

Näide: Mummu vangla II eluosakond oli ehitatud varuga, nii et sealsetesse ehitusprojekti 1-kohaslistena projekteeritud kambritesse oli võimalik ilma VSKE § 6 lg 6 vastuollu minemata paigutada 2 kinnipeetavat. Seoses ruumikitsikusega paigutas vangla II eluosakonna kambritesse 2 või isegi 3 kinnipeetavat ning viis kambrisse isegi täiendava laua ja toolid. 14.05.2007 käis päästekeskuse tuleohutusjärelevalve ametnik kontrollimas vangla tuleohutust ning tuvastas, et II eluosakonna kambrite kasutamisel eiratakse kasutusloa tingimusi, mistõttu on II eluosakonda paigutatud rohkem inimesi, kui ohutuks evakuatsiooniks vajalik. Tuleohutusjärelevalve ametnik karistas väärteo korras PäästeS § 39³ lg 1 alusel siseministri 08.09.2000 määruse nr 55 "Tuleohustuse üldnõuded" § 38 p 1 rikkumise eest vangla direktorit rahatrahviga ning tegi ettekirjutuse II-st eluosakonnas ülemääraste kinnipeetavate ümberpaigutamiseks 5 tööpäeva jooksul.