ALLIKALOEND
• Õigusaktid
– Karistusseadustik (KarS)
– Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS)
– Vangla sisekorraeeskiri (VSKE)
– Vangistusseadus (VangS)
– Haldusmenetluse seadus (HMS)
– justiitsministri 29.11.2000 määrus nr 55 "Täitmisplaan"
• Kohtulahendid
– RKHK 3-3-1-40-07: "Kohus möönis küll, et kaebuse esitaja paigutamine läbiotsimiste ajaks niiskesse du¨iruumi, kambris tualeti kasutuskõlbmatuks muutmine ning läbiotsimise tagajärjel kambris tekitatud segadus võisid olla kaebuse esitajale ebameeldivad, ent sellega seotud 20 000 krooni suuruse moraalse kahju tekkimist ei ole kaebuse esitaja kaebuses kuidagi mõistlikult selgitanud ega põhjendanud. [--] Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks."
– RKHK 3-3-1-91-06: "[O]n vahistatute ja kinnipeetavate suhtes Vangistusseaduses ettenähtud kinnipidamistingimused erinevad. Vahistatuid hoitakse kinnipeetavatest ja üksteisest eraldi, nende liikumis- ja suhtlemisvabadus on süüdimõistetutega võrreldes oluliselt piiratum. Kinnipeetava pidamine vahistatule ettenähtud tingimustes rikub ka kinnipeetavate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuigi vahistatul on Vangistusseaduse kohaselt mõningaid eeliseid süüdimõistetutega võrreldes (nt võib vahistatu VangS § 98 lg 1 ja VSE § 57 lg 4 kohaselt saada pakke, samas kinnipeetaval on VSE § 57 lg 1 kohaselt lubatud omada üksnes vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju), on olulisemate põhiõiguste osas vahistatu kinnipidamisre¸iim süüdimõistetu omast rangem. [--]Kui kohus tuvastab, et vanglaametnikel pidi asjaoludest tulenevalt tekkima põhjendatud kahtlus, et J. K. suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud, oleks Tartu Vangla pidanud haldusülesannete täitmisel nõutavat hoolsuskohustust järgides astuma viivitamata samme selleks, et selgitada välja, kas kaebaja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud või mitte. Kui Tartu Vangla ka pärast põhjendatud kahtluse ilmnemist jättis J. K. suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise asjaolud viivitamata välja selgitamata, on ka vangla süüdi J. K. alusetus vahistatutele ettenähtud tingimustes kinnipidamises."
– RKHK 3-3-1-14-06: "VangS § 7 lg-st 2; § 8 lg-st 1; §-st 45; § 69 lg 2 p-st 4, lg-st 4 ja Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg-test 2 ja 7 tulenevalt ei ole kartserikamber kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas, vaid karistuse kandmiseks - kartserisse paigutamiseks - ettenähtud ruum. [..]Tartu Vanglal ei olnud õigust hoida V. R. kartserikambris pärast tema kartserisse paigutamise karistuse kandmist, rikutud oli V. R. õigust olla eraldatud lukustatud kambris. Eraldatud lukustatud kambris on võrreldes majutamiseks ettenähtud kambris viibimisega üksainus kitsendus - piirang vabalt liikuda. [--]Vanglal oleks kinnipeetava alusetult kartserisse jätmise asemel olnud võimalik kaaluda kinnipeetava ümberpaigutamist teise vanglasse, kui Tartu Vanglas ei leidunud sobivat kambrit. VangS § 19, mida täpsustab Vangla sisekorraeeskirja § 11, võimaldab kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et V. R.-le tekitati mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega alusetu kartseris hoidmise teel."
– RKHK 3-3-1-14-06:"Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta toonitab preambulas, et vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte."
|