Kinnipeetava paigutamine vanglasse
AVALEHT > PÕHIMÕISTED

PÕHIMÕISTED

  • paigutamine. Tuleb eristada kinnipeetava isiku esmakordset vanglasse paigutamist ja vanglasisest paigutamist. Kinnipeetava esmane paigutamine on täitmisplaani alusel kinnipeetavale vangistuse kandmiseks mõeldud vangla valimine ja tema sinna suunamine (etapeerimine arestimajast, kinnipeetavale teada andmine, millisesse vanglasse ta peab vangistust kandma saabuma vmt). Paigutamisega on tegu siis, kui kinnipeetav ei ole selle konkreetse süüdimõistva kohtuotsuse alusel veel vangistust kandnud. Paigutamisel tuleb arvestada kinnipeetava vanglasse vastu võtmise regulatsiooni (nt täitmiskava koostamine, vastuvõtuosakonda paigutamine) ning eraldihoidmisprintsiibist (VangS § 12) tulenevate või noore kinnipeetava paigutamisele ettenähtud nõuetega (VangS § 81). Paigutamine on kinnipeetava vangistuse täideviimise koha (vangla, osakond, kamber või tuba) kindlaksmääramine. Vanglasisene paigutamine on kinni peetava isiku paigutamine ühest kambrist teise. Kinnipeetava ajutine kinnisesse osakonda paigutamine on kinnipeetava kinnise vangla avavanglaosakonnast kinnise vangla osakonda õigusrikkumise toimepanemise eest mitte kauemaks kui 30 päevaks karistust kandma suunamine. 
     
  • eraldihoidmise printsiip. VangS § 12 sätestab reeglid, mitte printsiibid nagu nimi "eraldihoidmise printsiip" ekslikult arvata lubab, mis reguleerivad kinnipeetavate vanglasisest paigutamist. Eraldihoidmise printsiip kätkeb nõudeid, millega tuleb arvestada kinnipeetavate paigutamisel või ümber paigutamisel. Eraldi hoidmise nõuete järgimine peab tagama kinnipeetavate turvalisuse ning seeläbi tagama vangla julgeolekut. Eraldihoidmisprintsiip tähendab, et vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht (VangS § 12 lg 1) või jaotatakse avavanglas karistust kandvad kinnipeetavad kohtlemisgruppidesse (VangS § 12 lg 4). Vastavalt VangS § 81 hoitakse noortevanglas või noorteosakonnas eraldi: 1) nooremaid kui 15-aastasi; 2) 15- kuni 16-aastasi; 3) 16- kuni 18-aastasi; 4) 18- kuni 21-aastasi. Eraldihoidmise printsiipi järgitakse ka saadetavate saateautosse paigutamisel (justiitsministri 30.05.2006 määruse nr 17 "Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord" § 13 lg 1). Samuti justiitsministri 13.12.2000 määruse nr 76 "HIV-nakkuskahtluse väljaselgitamise ja HIV-positiivsete kinnipeetavate kohtlemise juhend" § 6 kohaselt tuli HIV-positiivsed kinnipeetavad paigutada ümber eraldihoidmise printsiibi alusel. Samas sätestab Riigikogus menetluses oleva korrakaitseseaduse (eelnõu nr 49 SE) § 28 lg 7 sundtoodavate isikute eraldihoidmise muudest kinnipeetavatest ja vahistatutest. Kuni 31.08.2002 kehtinud VangS § 12 lg 1 p 4 kohaselt hoiti eraldi ka esmakordselt ja korduvalt vangistusega karistatud isikuid, kuid karistusseadustiku rakendamise seadusega (eelnõu nr 735 SE) muudeti seda regulatsiooni. Eelnõu seletuskirjast, õiguskomisjoni protokollidest ega istungi stenogrammidest selle põhjus ei nähtu, küll arutati 14.03.2002 istungil nakkushaigete ja tervete kinnipeetavate eraldihoidmist, kuid seaduseks see arutelu ei saanud.
  •  kamber. Kamber on kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas. Uks on väljastpoolt lukustatav. (VSKE § 6 lg 2)
  • tuba. Tuba on kinnipeetavatele ettenähtud eluruum avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas. (VSKE § 6 lg 3)